Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Fungitsiidide eksperdid: Kollane rooste talinisul on sel aastal levinud
Baltikumi fungitsiidide ekspertide kohtumisel Taanis kogesid osalejad, et sellele aastale on iseloomulik kollase rooste epideemiline levik Baltimaades, Taanis ja Rootsis.
Kollane rooste (tekitaja Puccinia striiformis) on nisul, tritikalel ja odral lehti ja pähikuid kahjustav seenhaigus. Iseloomulikud on helekollased rooste triibud lehepinnal. Tugevalt nakatunud taimel kuivavad ülemised lehed kiiresti. Haigust tõrjudes on saagi kadu kuni 5%, kuid maheviljeluses võib saagi kadu ulatuda üle 50%.
Kollane rooste levib temperatuuril 10–15 °C, üle 23 °C juures levik peatub. Haiguse peiteperiood seene eoste sisenemisest lehte kuni silmaga nähtavate eoskogumike moodustatud triipude lehepinnale ilmumiseni kulub 12–15 päeva.
Kollane rooste levib tuule ja õhuvooludega, põllul varisena kasvanud võõrkultuuril ja kõrrelistel heintaimedel, seen on biotroof ja vajab eluspüsimiseks orgaanilisi ühendeid peremeestaime elusatest rakkudest.
Meile kõige lähemal lööbis sel aastal tugev kollase rooste nakkus Lätis juuni esimesel poolel. Väga tuulised ja piisavalt jahedad ilmad juunis levitasid haiguse Lõuna-Eestisse, tänaseks on kollane rooste nakatanud talinisu ja talitritikalet juba ka Jõgeval.
Haigusele vastuvõtlikumad suviteraviljade sordid on praeguses kasvufaasis jahedaks ja niiskeks muutunud ilmade tõttu haigusest ohustatud. Haiguse tõrjel on kõige tähtsam õige ajastus, haiguse esinemisel soovitatakse pritsida kollase rooste suhtes efektiivseid fungitsiide 3 nädalase intervalliga.
ETKI teadlased teostavad veel järgmisel nädalal taimehaiguste ja kahjurite monitooringut suviviljade tootmispõldudel üle Eesti. Kindlasti jätkame seiret ka järgmisel aastal täiendatud versioonis, et põllumeestele veel rohkem kasulik olla. Kogutud informatsioon kuvatakse instituudi kodulehel interaktiivsete kaartidena.
Kaarte saad näha SIIT.
Autor: Pille Sooväli
Seotud lood
Kartulimardika mitmekülgne ja paindlik elutsükkel on hästi kohastunud ebapüsivate põllumajanduslike keskkonnatingimustega, muutes kahjuri tõrjumise keerukaks.
Kohtumisel kogetu kokkuvõte on, et ühte toimeainet sisaldavate fungitsiidide kasutamise aeg teraviljade haigustõrjes on lõppemas.
Viimasel nädalal on ETKI teaduritele ja fütopatoloogile sagenenud telefonikõned mures teraviljakasvatajatelt, kes imestavad, et mis nende talinisupõllul on juhtunud. Kurdetakse, et lehed on kas väga kiiresti nakatunud või avaldub taimedel mingi füsioloogiline probleem. Milles asi?
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
3
6
Ametlik Guinnessi maailmarekord!
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele