Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltikumi teraviljade haigustõrje eksperdid kohtusid Taanis
Kohtumisel kogetu kokkuvõte on, et ühte toimeainet sisaldavate fungitsiidide kasutamise aeg teraviljade haigustõrjes on lõppemas.
Uued turule tulevad fungitsiidid on loodud 2 või 3 toimeaine baasil, sisaldades peamiselt karboksamiidi (SDHI grupi fungitsiid), triasooli (DMI grupi fungitsiid) ja strobiluriini (QoI grupi fungitsiid) toimeaineid. Fungitsiidi otsene mõju haigustekitajale sõltub nii seene liigist, kui ka resistensuse tasemest ja tüübist, kaudne mõju sõltub seene immuunsusest. Uued fungitsiidid omavad taimele füsioloogilist mõju, s.t. suurendavad antioksüdantide tootmist (suureneb biootilise ja abiootilise stressi taluvus), väheneb etüleeni tootmine (stimuleerub tsütokoniini tase e. klorofülli kontsentratsioon ja taime vananemine aeglustub = ’rohendav efekt’), suureneb lämmastiku omastamine ja kasutamine.
Soovitav on teraviljade haigustõrjes kasvuhooajal kasutada: nii palju kui võimalik erineva toimeviisiga tooteid (väheneb ristresistentsus); karboksamiide kuni 2 korda; triasoole segus või vaheldumisi teiste toimeviisidega kuni 3 korda ja sama preparaati kuni 2 korda; strobiluriine maksimaalselt 2 korda. Alati kasutage efektiivseid kulunorme, tehke tõrje õigeaegselt ja korras pritsiga.
Fungitsiidi mõju kvaliteedile: väga oluline – lisa saak (kg/ha), 1000 tera mass (g), mahukaal (g/l), tärklisesisaldus (%); oluline – gluteenisisaldus (%), veesisaldus (%), proteiinisisaldus (%); söödaväärtust ja mükotoksiinide sisaldust mõjutab vähe.
ETKI teadlased teostavad igal nädalal taimehaiguste ja kahjurite monitooringut tootmispõldudel üle Eesti kuni juuli keskpaigani, et aidata põllumeestel hetkeolukorraga kursis olla. Kogutud informatsioon kuvatakse instituudi kodulehel interaktiivsete kaartidena.
Kartulimardika mitmekülgne ja paindlik elutsükkel on hästi kohastunud ebapüsivate põllumajanduslike keskkonnatingimustega, muutes kahjuri tõrjumise keerukaks.
Baltikumi fungitsiidide ekspertide kohtumisel Taanis kogesid osalejad, et sellele aastale on iseloomulik kollase rooste epideemiline levik Baltimaades, Taanis ja Rootsis.
Viimasel nädalal on ETKI teaduritele ja fütopatoloogile sagenenud telefonikõned mures teraviljakasvatajatelt, kes imestavad, et mis nende talinisupõllul on juhtunud. Kurdetakse, et lehed on kas väga kiiresti nakatunud või avaldub taimedel mingi füsioloogiline probleem. Milles asi?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.