Kartulimardika mitmekülgne ja paindlik elutsükkel on hästi kohastunud ebapüsivate põllumajanduslike keskkonnatingimustega, muutes kahjuri tõrjumise keerukaks.
Nad on toitumiseks võimelised lendama mitmeid kilomeetreid. Levikule ning sisserändele aitavad kaasa äikesega tekkivad õhuvoolud ning kagust ja lõunast puhuvad soojad tuuled. Tähendatud on ka sisserännet Lätist ning kaugemaltki.
Kord juba hõivanud põldudelt on neist raske lahti saada, sest talvitunud mardikad esmalt toituvad ja seejärel munevad 5–6 päeva jooksul, olenevalt temperatuurist. Mullas talvitunud ja kevadel taimi asustanud mardikate eluiga on 1–2 kuud. Põllul esinevad nad tavaliselt lokaalselt.
Kahjustusi tekitavad nii mardikas kui ka tõuk, toitudes maavitsaliste taimede (kartul, tomat, paprika, baklažaan jne) lehtedest. Tõugud toituvad esialgu koorumiskohas, närivad lehe alumisele küljele väikeseid auke jättes lehepealse epidermise alles, tekitades nn akensööma. Hiljem rändavad tõugud kogu taimele laiali süües nii lehti kui varsi. Kahjurid eelistavad nooremaid ja nõrgemaid taimi, massilisel levikul võivad kartuli taimed hävida täielikult. Kahjustuse tagajärjel väheneb mugula saak, kuna kartuli normaalne kasv on häiritud.  Saagikadu võib olla 5–20%.
 
 
 
 
 
 
 
Eesti Taimekasvatuse Instituudi kodulehel (www.etki.ee) saab teatada kartulimardika käesoleva aasta leidudest, esimene teade tuli Tartumaalt Unikülast 4. juunil. Pärnumaal Kilingi-Nõmme kandis täheldati kartulimardikaid massiliselt juba 10. juunil, jaanipäeval olid leiud Vändra ümbruses ning ka Põlvamaalt Pindikülast. Seetõttu võiks ka ümbruskonnas olevad põllumehed jälgida oma põllu olukorda. Edaspidi jätkame samalaadsete monitooringutega ning loodame, et saame nii olla põllumeestele veel rohkem kasulikud. Kaarti saab näha SIIT.
 
.
 
Autor: Pille Sooväli, Liina Loorits

Seotud lood

Uudised
  • 08.07.15, 10:00
Fungitsiidide eksperdid: Kollane rooste talinisul on sel aastal levinud
Baltikumi fungitsiidide ekspertide kohtumisel Taanis kogesid osalejad, et sellele aastale on iseloomulik kollase rooste epideemiline levik Baltimaades, Taanis ja Rootsis.
Uudised
  • 17.06.15, 10:20
ETKI teeb ka tänavu põldkatseid tootjate juures
ETKI pikaajalisemaid koostöövaldkondi on olnud erinevate sortide ja perspektiivsete aretiste katsetamine erinevate teraviljatootjate põldudel.
Uudised
  • 06.07.15, 12:02
Baltikumi teraviljade haigustõrje eksperdid kohtusid Taanis
Kohtumisel kogetu kokkuvõte on, et ühte toimeainet sisaldavate fungitsiidide kasutamise aeg teraviljade haigustõrjes on lõppemas.
Uudised
  • 18.06.15, 11:44
Miks talinisu põllud haigestuvad?
Viimasel nädalal on ETKI teaduritele ja fütopatoloogile sagenenud telefonikõned mures teraviljakasvatajatelt, kes imestavad, et mis nende talinisupõllul on juhtunud. Kurdetakse, et lehed on kas väga kiiresti nakatunud või avaldub taimedel mingi füsioloogiline probleem. Milles asi?
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele