FAO hinnangul kerkisid toidukaupade hinnad veebruaris pärast viit kuud kestnud langust. Samal ajal võivad madalamad hinnad vähendada nisu külvipinda suurtes tootjariikides ning 2026. aasta saak võib seetõttu väheneda.

- FAO tõstis 2025/26 hooaja teraviljatarbimise prognoosi, mis peaks ulatuma 2,943 miljardi tonnini. Kasvu oodatakse nii nisul, söödateraviljadel kui ka riisil.
- Foto: Vecteezy
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) toiduhinnaindeks, mis mõõdab rahvusvahelisel turul kaubeldavate peamiste toiduainete hinnamuutusi, oli veebruaris keskmiselt 125,3 punkti. See on 0,9% rohkem kui jaanuaris, kuid siiski 1% madalam kui aasta tagasi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jaapani põllumajandussektor on korraga nii ülikvaliteetne kui haavatav. Sisendhindade tõus, vananev tööjõud ja madal isevarustatus loovad olukorra, kus traditsiooniline täpsus põrkub globaalse turu survega. Küsimus ei ole enam ainult tootmises, vaid kogu toidusüsteemi vastupidavuses.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.