Raport: Eesti puidutööstus sõltub üha enam imporditud saematerjalist

Eesti puidu ja puittoodete import kasvas eelmisel aastal ekspordist märksa kiiremini. Euroopa saetööstuste liidu EOS värske raport kirjeldab Eestit riigina, kus välismaalt ostetud saematerjal on oluline sisend suurema lisandväärtusega toodete valmistamiseks. Ehitusturu nõrkus tähendab aga, et kogu olemasolev järeltöötlemisvõimsus ei ole endiselt rakendust leidnud.

Hea lugeja! See siin on alles sisuka loo esimene lõik. Kui sa oleks tellija, saaksid seda artiklit lugedes teada:

miks kasvab puidu import Eestis ekspordist kiiremini ja mida see tegelikult tööstuse kohta näitab;
kuidas kirjeldab Henrik Välja Eesti puidutööstuse rolli Põhjamaade tarneahelas ja kus tekib suurem lisandväärtus;
millised ohud ja võimalused võivad lähiaastatel määrata, kas Eesti puidusektor saab nõudluse taastumisest võita.

Toomas KeltTööstusuudised.ee toimetaja

Puittooted on väärtuselt teine kaubagrupp meie väliskaubanduses. Pildil tootmine Viiratsi saeveskis.

See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!

Seotud lood

Sisuturundus

11.06.26, 09:28

Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.

Raport: Eesti puidutööstus sõltub üha enam imporditud saematerjalist

Seotud lood

Enimloetud

Viimased uudised

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga