Euroopa saagiprognoos: mais langeb järsult, õlikultuurid kasvavad

Põhjamaade põllumajandusühistu ja toidutööstuskontsern Lantmännen prognoosib, et Rootsi tänavune teraviljasaak jääb 5 miljoni tonni juurde. Tegemist on Lantmänneni iga-aastase saagiprognoosiga, mis annab varajase ülevaate aasta teraviljakogustest ning aitab planeerida logistikat, vilja vastuvõttu ja koristusperioodi prioriteete.

Pärast kolme erakordselt kehva aastat on Eesti teraviljakasvatajatel tänavu põhjust ettevaatlikuks optimismiks, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira Äripäeva raadios. Tema sõnul on saagipotentsiaal hea ja viljahinnad tõusnud, kuid lõpptulemuse määravad järgmise kolme-nelja nädala ilm ning koristustingimused.

Mõne nädala pärast algab Eesti põllumajanduse aasta kõige olulisem periood – viljakoristus. Juuli alguse seisuga võib öelda, et olukord põldudel on märksa parem kui veel kevadel kardeti. Taliteraviljade talvitumine õnnestus hästi, prognoositud põud jäi tulemata ning suurem osa põldudest näeb visuaalselt väga hea välja. Samas ei tähenda hea põllupilt automaatselt head majandustulemust, osutab Bigbanki põllumajandussektori äriklientide haldur Kristijan Raus.

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.