Vihmane juuli pidurdas saagikoristust

Euroopa Liidu teraviljatoodang peaks tänavu pärast mullust taastumist taas vähenema, kõige tugevama löögi saab mais. Õli- ja valgukultuuride väljavaade on märksa parem, kuid lõpliku saagi määravad lähinädalate ilmastikuolud.

Pärast kolme erakordselt kehva aastat on Eesti teraviljakasvatajatel tänavu põhjust ettevaatlikuks optimismiks, ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja põllumajanduspoliitika juht Ants-Hannes Viira Äripäeva raadios. Tema sõnul on saagipotentsiaal hea ja viljahinnad tõusnud, kuid lõpptulemuse määravad järgmise kolme-nelja nädala ilm ning koristustingimused.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.