Efektiivsemaks ja kaugemale – puidutööstus sihib Lääne-Euroopat
Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et puidutööstus on hakanud taastuma ja sektor plaanib 2025. aastaks investeeringute kasvu. Riske nähakse ebakindlas majanduskeskkonnas ja geopoliitilises arengus.
Swedbanki metsa- ja puidusektori juht Alvar Mällo.
Foto: Jake Farra
Tänavuses Swedbanki tööstusuuringus kerkib puidutööstus esile mitme positiivse näitajaga: investeeringute maht kasvab 13%, tootmismaht 7% ja müügitulu 8%.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja VKG Fiber sõlmisid kümneaastase puidumüügi lepingu, mis loob eeldused biokeemiliste toodete tehase rajamiseks Ida-Virumaale. Tegu on seni suurima paberipuidu ostu-müügilepinguga riigimetsa puidu väärindamiseks Eestis.
Soome Metsä Group lõpetas oma Läti puiduhanke- ja logistkafirma Metsä Forest Latvia müügi Läti ettevõttele ACA Timber. Läti Konkurentsiameti heakskiit tehingule saadi teises kvartalis.
23. aprillil toimus Eesti Rahva Muuseumis traditsiooniline metsanduse visioonikonverents ja metsandussektori tunnustamine. Metsahariduse, -tööstuse, -innovatsiooni ning poliitika teemadel oli arutlema tulnud üle paarisaja metsainimese.
Pärast mitu aastat kestnud langust näitab Eesti puidutööstus sel kevadel taastumise märke. Swedbanki tööstusuuringu järgi ootab üle kahe kolmandiku ettevõtetest 2025. aastaks müügitulu kasvu ning rohkem kui pool plaanib investeerida, eelkõige tootearendusse ja efektiivsusse. Kommentaar ilmus Infopanga puidutööstuse kvartaliraportis.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.