Seoses läheneva Vabariigi aastapäevaga teeb Toiduliit üleskutse eelistada veebruarikuus just kodumaist kvaliteetset toidutoodangut, et panustada seeläbi kodumaiste toiduettevõtete ja seal töötavate inimeste käekäiku.
„Veebruaris on igaüks meist tavalisest pisut patriootlikum – kes alustab 24. veebruari hommikut lipuheiskamistseremoonial osaledes, kes vaatab paraadi ja lehvitab lippe seal marssivatele Eesti sõduritele. Meie kutsume üles ostma Eesti inimeste valmistatud Eesti toitu, mis on tähistatud sini-must-valge lipu märgiga, et väljendada nii uhkust oma riigi üle ja tunnustust siinsete inimeste tublile tööle,“ ütles Toiduliidu tegevjuht Sirje Potisepp.
Potiseppa hinnangul on Eesti toidu populaarsust kasvatanud tihe avalik arutelu Venemaa kehtestatud sanktsioonidest ja sellega kaasnenud raskustest Eesti toidusektoris. „Heameel on näha, et Eesti tarbija ei ole jäänud toimuva suhtes ükskõikseks – kas asi on Eesti toidu tajutud usaldusväärsuses või sõprades-tuttavates, kes tööstustes töötavad, aga soov tarbida just kodumaist toitu on kasvamas. Meie eesmärk on, et lähiaastatel jõuaks Eesti toidu eelistamine tasemele, kus kodumaine toidukaup moodustab meie ostukorvist 80%,“ selgitas ta.
Et kodumaine toit oleks poodides eriti lihtsalt leitav, on lipumärgikampaanias osalevate toodete pakenditel ning kauplustes ka nende hinnasiltidel sini-must-valged lipumärgid. Potisepa sõnul on lipumärk justkui toidu kodumaisuse garantiimärk, mille tuntus on samuti võrreldes möödunud aastaga teinud tohutu hüppe.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Varem alla 60% või pisut üle selle küündinud Eesti lipumärgi tuntus kasvas aastaga praktiliselt kolmandiku võrra – täna võib öelda, et pea 80% inimestest märkab kaupluse hinnasiltidel lipumärki ja 70% elanikest peab märgi olemasolu vajalikuks kodumaiste toodete äratundmiseks,“ kinnitas ta.
Seotud lood
Väikeste toidutootjate põhiveaks on see, et üritatakse teha toodet, mis peaks sobima kõigile ja millel ei ole sihtgruppi. Arvatakse, et väikesel Eesti turul ei saa nii mõelda ega pühenduda konkreetsele väiksele sihtgrupile. Aga peaks.
Põllumajandustootjad, kes ise oma toodangut väärindavad ja lõpptarbijale mõeldud tooteid toodavad, piirduvad turunduses enamasti laatade ja messidega ning avastavad ka agroturismi võimalusi.
Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba aastaid. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.