Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Millised on Eestis kasutuses olevad kvaliteedimärgid?
Toiduainete erimärgistus on Eestis kasutusel juba aastaid. Selliste märkide eesmärk on aidata tarbijal orienteeruda kireval toiduturul, tõstes esile heade ja kvaliteetsete Eesti toodete konkurentsieeliseid. See teeb tarbija ostuotsuse tunduvalt lihtsamaks.
Seoses läheneva Vabariigi aastapäevaga teeb Toiduliit üleskutse eelistada veebruarikuus just kodumaist kvaliteetset toidutoodangut, et panustada seeläbi kodumaiste toiduettevõtete ja seal töötavate inimeste käekäiku.
Eelkõige on Venemaa kehtestatud toiduainete impordikeelu tulemusel muutunud Eesti tarbija jaoks odavamaks puu- ja köögivili ning sealiha, arvukad sooduskampaaniad pakuvad tavapärasest soodsamalt piimatooteid, kirjutab Maablogis Põllumajandusministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist Marje Mäger.
Põllumajandustootjad, kes ise oma toodangut väärindavad ja lõpptarbijale mõeldud tooteid toodavad, piirduvad turunduses enamasti laatade ja messidega ning avastavad ka agroturismi võimalusi.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.