Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud
„Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.
Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisest tulenevat ohtu ja mõju inimese tervisele ning keskkonnale ja soodustada integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamist.
Eelmisest aastast kehtib nõue, mille järgi peavad kõik professionaalsed taimekaitsevahendi kasutajad läbima asjakohase koolituse. Vahearuande järgi on praeguseks koolituse läbinud ja taimekaitse tunnistuse saanud 16 nõustajat. Lisaks neile on taimekaitse tunnistus 380 professionaalsel taimekaitsevahendite kasutajal ja 52 turustajal.
Kokku toimus mullu tegevuskava raames 19 tegevust integreeritud taimekaitse alase teabe ja nõustamisteenuse kättesaadavuse parandamiseks, tervise- ja keskkonnariskide vähendamiseks, järelevalve tõhustamiseks ja koolituste taseme ühtlustamiseks. Muuhulgas käsitletakse koolitustel, kuidas vähendada taimekaitsevahendite kasutamisel riske näiteks mesilastele.
„Mesilaste kaitsmise eesmärgil kehtivad Eestis juba aastaid õhust pritsimise ja õitsvate taimede pritsimise keeld ning mesinike ja taimekaitsetööde teostaja omavaheline teavitamiskohustus, kuid kindlasti aitab kaasa ka tegevuskavas sisalduva ellu rakendamine,“ ütles Hillep.
Vaata lisaks:
Seotud lood
Eelmisel aastal hakati Eestis müüma seadet, mis analüüsib väetisekülviku katusele kinnitatult põldude lämmastikväetise vajadust.
Integreeritud taimekaitse aitab põllumajandustootjatel muuta tootmist tõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele