Eelmisel aastal hakati Eestis müüma seadet, mis analüüsib väetisekülviku katusele kinnitatult põldude lämmastikväetise vajadust.
Nutika seadme nimi on Yara N-Sensor ning seda turustab Eestis Agri Con. Ettevõtte esindaja Meit Jürgensi sõnul on Yara N-Sensor ainuke seade turul, mis võtab arvesse väetisenormide arvutamisel kultuuri ja sordi iseärasusi ja taime kasvufaasi.
„Lämmastikväetise vajaduse määramisel tuleb arvestada kultuuri ja sordi iseärasusi, ilmastiku muutust (sademed, temperatuur), eelkultuuri mõju ning mulla omadusi. See tähendab, et igal aastal on optimaalne ehk majanduslikult efektiivne lämmastikväetise norm erinev. Seda ei ole võimalik määrata visuaalselt ja seetõttu kasutavad põllumehed lihtsustatud bilansi meetodit, kus väetist antakse eeldatatava saagi põhjal ühtlaselt kogu põllu ulatuses,“ kirjeldas Jürgens. Sellise väetamise puhul on aga probleem selles, et ühel osal põllust ei saa taimed optimaalset lämmastiku kogust ja kaotavad saagis ning teisel osal põllust ületab väetise norm agronoomiliselt efektiivset väetisekogust, mis tähendab lamandumist ja saagi langust.
Olukorra saab lahendada N-sensori abil, mis kinnitatakse traktori katusele ja mis mõõdab taimedes fotosünteesi intensiivsust. Seejärel arvutab tarkvara agronoomiliste algoritmide abil puuduva lämmastiku koguse. Jürgens selgitas, et nii hoiab sensor väetist kokku aladel, kus puudub taimestik või saagipotentsiaal ning samuti piirkondades, kus taim on saavutanud optimaalse lämmastiku sisalduse ning lisaväetamine ei ole majanduslikult otstarbekas. „Kohtades, kus taimede areng on pidurdunud lämmastikväetise puuduse tõttu, määrab sensor puuduoleva normi.  See tähendab, et kogu põllu ulatuses saavutame majanduslikult optimaalse saagi,“ kinnitas Jürgens.
• Paraneb lämmastiku bilanss mullas
• Optimaalne lämmastikunorm kogu põllu ulatuses
• Sensorikaardid: vegetatsiooniperioodil usaldusväärsed andmed põllult.
NUMBER
39 000 eurot on Yara N-Sensor ALS komplekti hind, mis sisaldab terminali, tarkvara, N-testerit, koolitust ja tuge.
KOMMENTAAR
Väetise kokkuhoid osutus võimalikuks
Margus Lepp, Voore Farm OÜ
Otsustasime Yara-N sensori tänavu kevadel osta mitmel põhjusel. Esiteks tahtsime väetist kokku hoida, sest see on kallis toode. Veendusin, et Yara-N sensori kasutamisel hoiame tõesti väetist kokku. Sel aastal väetasime 1000 hektarit valdavalt taliteravilja põldu ning keskmiselt saavutasime 5% väetise kokkuhoiu. Ka odrapõllul saime kokkuhoidu, see oli küll väiksem, umbes 1%.
Teiseks on oluline väetamise täpsus. Kui varem panime külvikule väetisenormi koguse peale ja väetis jaotati põllule ühtlaselt laiali, siis sensorit kasutades saame väetist panna ainult sinna, kus seda vaja on.
Kolmandaks on oluline ka keskkonnahoid, sest kuna väetist ei külvata üleliia, vaid ainult nii palju, kui taim omastab, siis ei jõua üleliigne väetis põhjavette.
Ma ei julge arvata, et käesoleva aastaga investeeringu tasa teenime, kuid järgmisel aastal juba küll.

Seotud lood

Uudised
  • 09.12.13, 10:32
Raukas: Miks tegelikult taimekaitsevahenditeta ei saa?
Raukas toob oma arvamusloos välja tõsiasja, et tänases, muutunud maailmas, me enam ilma intensiivse tänapäeva põllumajanduseta, hakkama ei saa.
Uudised
  • 17.07.14, 13:02
Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud
Taimekaitsevahendite kasutamine on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest.
Uudised
  • 09.01.14, 14:21
Ameerikas: 4R ehk 4Õ
Väetiste Instituut USA-s andis paar aasta tagasi välja väga asjaliku ja praktilise väetamise juhendi. Lühidalt nimetati seda 4 R printsiibiks. R-Right ehk eesti keeles siis Õige.
Uudised
  • 10.01.14, 10:00
Ameerikas: P ja pH
Üheks enam varieeruvaks ja saagikust piiravaks faktoriks, mis juba pikka aega on tähelepanu alt välja jäänud, on muldade happesus.
  • ST
Sisuturundus
  • 08.10.26, 15:41
Linas Agro juht: põllumees ei pea tabama hinnatippu, vaid suutma riske juhtida
Millal müüa vilja, kui keegi ei tea täpselt, kuhu hind liigub? Linas Agro tegevjuhi Liina Soovere sõnul ei ole põllumehe jaoks enam kõige olulisem küsimus see, kas õnnestub tabada aasta kõrgeim hind, vaid kas tehtud otsus aitab ettevõttel ka keerulistes oludes toime tulla. Linas Agro piirkondliku müügiesindaja Johanna Ilvese sõnul näitab igapäevane suhtlus põllumeestega, et üha enam otsitakse ühe hinnaprognoosi asemel võimalusi riske hajutada. Sellest, kuidas hinnariski targemalt hajutada ja milliseid fikseerimisvõimalusi kasutada, räägitakse EPA2026 paneelis „Paindlikud fikseerimisvõimalused turbulentsetel aegadel“.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele