Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Liit on võtnud uueks sihiks konkurentsivõime parandamise, kuid seda käsikäes kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja rohetehnoloogiate arendamisega.
Neli rahvusvahelist keskkonnaorganisatsiooni – Environmental Paper Network (EPN), Fern, BankTrack ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) – pöördusid Euroopa ja üleilmsete investorite poole üleskutsega mitte rahastada Viru Keemia Grupi (VKG) kavandatavat tselluloositehast Ida-Virumaal. Organisatsioonide hinnangul ohustab rajatav tööstuskompleks Eesti metsade seisundit ja süvendab liigintensiivset metsade majandamist.
Alates sügisest alustatakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu täiendamist valdkondlike teekaartidega, mis toovad selgust kliimaeesmärkide saavutamise ja konkurentsivõime säilitamise võimalustes. Otsus sündis koostöös huvirühmadega, kelle hinnangul vajab eelnõu praktilisi suuniseid eri valdkondade lõikes.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.