Narratiiv, justkui rohepoliitika ajastu Euroopas oleks läbi, on pigem soovmõtlemine kui reaalsus, kirjutab Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.
Euroopa Liit on võtnud uueks sihiks konkurentsivõime parandamise, kuid seda käsikäes kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise ja rohetehnoloogiate arendamisega.
Neli rahvusvahelist keskkonnaorganisatsiooni – Environmental Paper Network (EPN), Fern, BankTrack ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) – pöördusid Euroopa ja üleilmsete investorite poole üleskutsega mitte rahastada Viru Keemia Grupi (VKG) kavandatavat tselluloositehast Ida-Virumaal. Organisatsioonide hinnangul ohustab rajatav tööstuskompleks Eesti metsade seisundit ja süvendab liigintensiivset metsade majandamist.
Alates sügisest alustatakse kliimakindla majanduse seaduse eelnõu täiendamist valdkondlike teekaartidega, mis toovad selgust kliimaeesmärkide saavutamise ja konkurentsivõime säilitamise võimalustes. Otsus sündis koostöös huvirühmadega, kelle hinnangul vajab eelnõu praktilisi suuniseid eri valdkondade lõikes.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.