Keskkonnaorganisatsioonid: VKG tselluloositehas ohustab Eesti metsi ja elurikkust
Neli rahvusvahelist keskkonnaorganisatsiooni – Environmental Paper Network (EPN), Fern, BankTrack ja Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) – pöördusid Euroopa ja üleilmsete investorite poole üleskutsega mitte rahastada Viru Keemia Grupi (VKG) kavandatavat tselluloositehast Ida-Virumaal. Organisatsioonide hinnangul ohustab rajatav tööstuskompleks Eesti metsade seisundit ja süvendab liigintensiivset metsade majandamist.
EPN ja EKO avaldasid hiljuti raporti, mille kohaselt esitletakse kavandatavat tehast eksitavalt kui keskkonnasõbralikku, eesmärgiga meelitada investeeringuid. Tegelikkuses toodab tehas paberitööstuse toorainet – tselluloosi –, mida kasutatakse suures osas lühiealistes ühekordsetes toodetes.
Seotud lood
Eestimaa Looduse Fond (ELF) vaidlustas Tartu halduskohtus Lüganuse valla kehtestatud eriplaneeringu, mis annab rohelise tule Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete tehase rajamiseks. ELF leiab, et planeering rikub keskkonnaõiguse põhimõtteid ning selle mõju loodusele, kliimale ja ühiskonnale ei ole piisavalt hinnatud.
Lüganuse Vallavalitsus teatas eelmisel nädalal Viru Keemia Grupi (VKG) biotoodete tehase eriplaneeringu kehtestamisest, millega annab rohelise tule 2,25 miljoni tihumeetri suuruse aastase puiduvajadusega tselluloositehase rajamiseks. Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) leiab, et sellise puidutarbega arendus ei mahu Eesti metsade taluvuspiiridesse ja seetõttu ei tohiks plaani ellu viia.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) ja VKG Fiber sõlmisid kümneaastase puidumüügi lepingu, mis loob eeldused biokeemiliste toodete tehase rajamiseks Ida-Virumaale. Tegu on seni suurima paberipuidu ostu-müügilepinguga riigimetsa puidu väärindamiseks Eestis.
Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatus otsustas, et puidu keemilise väärindamise tootmisüksuse rajamisest huvitatud ettevõtjate tihedas konkurentsis saab puiduressursi sortimentide jaotamisel määravaks hind. Ees ootavad oksjonid RMK varutavale paberipuidule ning raidmetele. Tarned saavad alata aastast 2028.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele