Riigikohtu halduskolleegium rahuldas 19. juunil 2026 MTÜ Eesti Suurkiskjad kassatsioonkaebuse ja tunnistas Keskkonnaameti hundi küttimismahu käskkirja õigusvastaseks. Vaidlus puudutas Keskkonnaameti 29. oktoobri 2020. a käskkirja nr 1-1/20/192, millega määrati 2020/2021. jahiaastaks hundi küttimismahuks 140 isendit.
Riigikohus tunnistas hundijahi käskkirja õigusvastaseks.

Seotud lood

Uudised
  • 04.05.26, 12:15
Jahiaasta numbrid laual: milliste liikide küttimine tegi suurima hüppe?
Värsked küttimisandmed toovad esile selged trendid Eesti ulukiasurkondade ohjamises: kümned tuhanded kütitud metssigad, rekordiline punahirvede arv ning viimaste kümnendite kõrgeim hundiküttimine. Kokku ulatus küttimismaht üle 60 000 looma, kuid liikide lõikes on pilt ebaühtlane. Vaata, kus kasvas surve, kus taandus ja millised numbrid annavad tooni järgmisele jahihooajale.
Uudised
  • 05.03.26, 09:22
Lõppenud hundijahi hooajal kütiti 151 hunti
Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Äsja lõppenud jahihooaja käigus lubati küttida 163 hunti, nendest kütiti 151 looma. Nii palju hunte kütiti viimati 2011. jahiaastal.
Uudised
  • 17.11.25, 10:13
Tallinna Halduskohus ei rahuldanud hundijahi esmast õiguskaitse taotlust
Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Uudised
  • 03.11.25, 09:23
Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele