Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.

- Alanud hundijahi käigus tohib esmalt küttida 84 hunti.
- Foto: Pixabay
Keskkonnaameti peadirektori asetäitja eluslooduse valdkonnas Leelo Kukk ütles, et küttimise eesmärk on suunata ohjamissurvet eelkõige piirkondadesse, kus hundid on tekitanud kõige enam kahju. „Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava näeb ette, et Eestis hoitakse hundipopulatsiooni suurust 20 kuni 30 pesakonna piires, samal ajal püüdes hoida kahjustused kontrolli all. Hundi seisund on Eestis jätkuvalt soodne ja stabiilne,“ sõnas Kukk.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Riigikogu 14. mai istungil läbis kolmanda lugemise jahiseaduse muutmise eelnõu, millega lubatakse tulevikus nuhtlusisendite jahtimine aastaringselt.
Euroopa Parlament kiitis täna, 8. mail, heaks Euroopa Komisjoni ettepaneku alandada hundi kaitsestaatust Euroopa Liidus. Kui seni oli hunt liigitatud „rangelt kaitstud“ liigiks, siis edaspidi kuulub ta lihtsalt „kaitstud“ liikide hulka.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.