Eesti põllumajandusteadus kaotas mullaviljakuse eestkõneleja Valli Loide
Eesti põllumajandusteadust on tabanud valus kaotus. Möödunud reedel, 12. juunil, lahkus meie hulgast Valli Loide – kauaaegne Kuusiku katsekeskuse teadur, mullaviljakuse ja agrokeemia uurija ning ka Põllumajandus.ee kaasautor, kelle töö aitas põllumeestel paremini mõista mulda, selle tasakaalu ja kestliku majandamise tähtsust.
Valli Loide teadustöö keskmes oli Eesti põllumuldade seisund: mulla happesus, toitainete sisaldus ja nende omavahelised vahekorrad, väetamise mõju, lupjamise vajadus ning põllumajanduse kestlikkus. Erilise tähelepanu all olid kaltsiumi, magneesiumi, kaaliumi ja fosfori seosed mullas.
Seotud lood
Maaelu Teadmuskeskuse vanemteadur Valli Loide on oma varasemates artiklites käsitlenud fosfori liigset sisaldust ja kaaliumi nappust põllumuldades. Nende nähtuste üheks oluliseks juurpõhjuseks on kaltsiumipuudus – teisisõnu muldade happelisus.
Maaelu Teadmuskeskuse mullaseire andmed toovad välja murettekitava pildi: Eesti põllumuldades kuhjub fosforit, samal ajal kui kaaliumi jääb järjest vähemaks. Vanemteadur Valli Loide sõnul süvendab probleemi ka muldade happesus, mis mõjutab mõlema toitaine omastamist.
Põllumuldade lupjamist kui olulist mullaviljakusega ning keskkonnaga seotud teemat tuleb ikka ja jälle esile tõsta. Aastaid on püütud lupjamisvajadusele suuremat tähelepanu juhtida, kuid senine tulemus on endiselt murettekitav, nendivad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) põllumajansdusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide ja mullastiku valdkonna juhataja Priit Penu.
Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide jagab tähelepanekuid fosfori ja mulla happesuse kohta, selgitab nende seoseid ning arutleb, kuidas targem ja tasakaalustatum väetamine aitab hoida nii saake kui loodust.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele