Valli Loide: kaltsiumita ei saa põldu pidada

Maaelu Teadmuskeskuse mullaseire andmed toovad välja murettekitava pildi: Eesti põllumuldades kuhjub fosforit, samal ajal kui kaaliumi jääb järjest vähemaks. Vanemteadur Valli Loide sõnul süvendab probleemi ka muldade happesus, mis mõjutab mõlema toitaine omastamist.

Põllumuldade lupjamist kui olulist mullaviljakusega ning keskkonnaga seotud teemat tuleb ikka ja jälle esile tõsta. Aastaid on püütud lupjamisvajadusele suuremat tähelepanu juhtida, kuid senine tulemus on endiselt murettekitav, nendivad Maaelu Teadmuskeskuse (METK) põllumajansdusuuringute osakonna agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide ja mullastiku valdkonna juhataja Priit Penu.

Maaelu Teadmuskeskuse pikaajaline külvikorra väetuskatse kinnitab, et mais ei ole ainult väärt söödakultuur, vaid aitab ka efektiivselt ära kasutada üleliigset fosforit mullast, säästes fosforiressurssi ja keskkonda, kirjutab Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide.

Maaelu Teadmuskeskuse agrotehnoloogia valdkonna vanemteadur Valli Loide jagab tähelepanekuid fosfori ja mulla happesuse kohta, selgitab nende seoseid ning arutleb, kuidas targem ja tasakaalustatum väetamine aitab hoida nii saake kui loodust.

Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.