Nõo Lihatööstus investeerib 6 miljonit eurot

Eesti tarbija on küll väga hinnatundlik, kuid tootja leidlikkus aitab ka selle üle elada, kirjutab Nõo Lihatööstuse juht Ragnar Loova vastustes Äripäeva teemaveebi Tööstusuudised.ee küsitlusele.

Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.

Nõo Lihatööstus kasvatas eelmisel aastal vaatamata keerulisele majanduskeskkonnale ja toorainehindade suurele kõikumisele käivet ja teenis mõõdukat kasumit. Investeeringud tootmise digitaliseerimisse ja automatiseerimisse on aidanud ettevõttel parandada tulemuslikkust.

Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük rääkis teemaveebile Põllumajandus.ee antud intervjuus hetkeolukorrast liha hindade maailmaturul ja sellest, kuidas need hinnakõikumised mõjutavad ka Eesti lihatööstust.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.