Lihatööstused otsivad sigu mööda Eestit: “Keeruline. Kui mitte võimatu”
Sigade Aafrika katku levik on jõudnud olukorda, kus sealihatootjad otsivad mööda Eestit, kust vähegi saaks veel kodumaist toorainet. Samal ajal otsitakse liha ka välismaalt.
Nõo Lihatööstuse tegevjuhi Ragnar Loova sõnul tuleb drastiline langus Eesti sealihaga varustatuses paari kuu pärast.
Foto: Sille Annuk, Tartu Postimees/Scanpix
Viimase suure põntsuna Eesti seakasvatusele avastati sigade Aafrika katk Eesti suurima sigala EKSEKO poegimissigalast, kus kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Raplamaa lihatööstus Frank Kutter teatas, et lõpetab seakatku puhangu kahjude tõttu tegevuse. Lõplik kaotussumma on alles selgumisel, ent esimese kahe nädala kahju oli umbes 200 000 eurot, märkis firma juhatuse liige Johanna Maripuu Äripäeva raadios.
Eestis jätkub ulatuslik sigade Aafrika katku puhang. Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) peadirektor Raimo Heinam ütles tänasel pressibriifingul, et olukord on ametile ja kogu sektorile erakordselt keeruline. „See on äärmiselt suur löök kogu sektorile, Eesti sealiha tarbijale ja riigile tervikuna,“ tõdes Heinam.
Eesti suurimale seakasvatajale Maag kuuluvas Eesti suurimas sigalas EKSEKO avastati katk – seal kasvatatakse üles ligi pooled Eesti sead, kes lähevad edasi nuumafarmidesse.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.