Konkurent Eesti suurimas sigalas avastatud katkust: “Eesti sealihaga on nüüd olukord halb. See on fakt”

Sigade Aafrika katk (SAK) on Eestis endiselt tõsine oht nii seakasvatajatele kui ka tarbijatele. Tihti küsitakse, miks võib konservis leiduda kuumtöödeldud metssealiha, kuid nakatunud farmisead ei jõua mitte kunagi toidulauale. Põllumajandus- ja Toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda selgitab nelja kõige sagedamini tõstatatud küsimust.

Sigade Aafrika katku leviku tõttu on surmale määratud juba 26 000 kodusiga, leviku piiramiseks suurendatakse drastiliselt metssigade küttimist ning pakutakse lisatoetust hügieeninõuetesse investeerimiseks farmides.

Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole pelgalt loomakasvatuslik probleem, vaid kogu ühiskonda raputav kriis, mis mõjutab nii toidujulgeolekut, loomade heaolu kui ka inimeste vaimset tervist. Eesti loomaarstid hoiatavad, et haiguspuhangute ajal jäävad nad tihti ebaõiglaselt kahtluse alla, kandes samas vastutust valusate ja keeruliste otsuste eest.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Tõusigade Aretusühistu avaldavad jätkuvat toetust Saimre Seakasvatuse OÜ ja Nurme farmi meeskonnale, kes seisavad silmitsi raske otsusega hukata 4500 siga seakatku (SAK) leviku tõkestamiseks.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.