2025. aasta Euroopa saake mõjutas tugevalt pikaajaline põud, Baltikumis aga ka kevadine sademete rohkus ning selle järel saabunud sademed suveperioodil ning keerulised koristustingimused. Need tegurid mõjutasid oluliselt teraviljade ja koresööda mükotoksiinidega saastumise riskiprofiili, mida kinnitavad enam kui 1200 söödaproovi analüüsi tulemused, mis teostati Alltech 37+ labori ja SGS-i laborivõrgustiku poolt.
Mais kujutas endast mõõdukat, kuid laialt levinud väljakutset. Peamisteks riskiteguriteks olid T-2 ja HT-2 toksiinid (A-tüüpi trihhotetseenid), deoksünivalenool (DON) ning aflatoksiin B1 (AFB1).
  • Mais kujutas endast mõõdukat, kuid laialt levinud väljakutset. Peamisteks riskiteguriteks olid T-2 ja HT-2 toksiinid (A-tüüpi trihhotetseenid), deoksünivalenool (DON) ning aflatoksiin B1 (AFB1).
  • Foto: Unsplash
Saadud tulemuste statistika näitab, et söötade mitme mükotoksiiniga saastumine samaaegselt on muutunud tavapäraseks, kuid piirkondlikud erinevused on olulisemad kui kunagi varem.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 22.06.26, 11:16
Uus väetamisloogika aitab saaki paremini kaitsta
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele