Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel.Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.