Ilmastikuolude tõttu tõusis kütitud huntide arv lühikese aja jooksul märkimisväärselt.
Seotud lood
Tallinna Halduskohus jättis 14.11.2025 määrusega rahuldamata MTÜ Eesti Suurkiskjad esialgse õiguskaitse taotluse, mis tähendab, et Keskkonnaameti 31.10.2025 välja antud korraldus 84 hundi küttimiseks on kehtiv.
Soomaa rahvuspark on suurelt jaolt üleujutatud ala, kus on tavapäraste ennetusmeetmetega kariloomi kiskjate eest keeruline kaitsta. Seetõttu on Keskkonnaamet andnud piirkonnas välja kuus eriluba hundi nn nuhtlusisendite küttimiseks – neist üks on praeguseks realiseeritud. Sellisel kujul ei ole küttimislube varem piirkonnas väljastatud.
Euroopa Kohus tegi eile otsuse, mis toetab Eesti senist lähenemist hundi kaitsestaatuse hindamisel ja huntide küttimise reguleerimisel. Kohtuotsus selgitas täpsemalt, kuidas rakendada Euroopa Liidu looduskaitseõigust piiriüleste populatsioonidega liikide puhul ning toetab Eesti senist praktikat.
Eestis on alanud hundijahi hooaeg, mille käigus on esialgu lubatud küttida kuni kaheksakümmend neli hunti. Jahikorraldus on kokku lepitud suurkiskjate koostöökogus ning jaht toimub ohjamisalade põhiselt. Vajaduse korral võib Keskkonnaamet kvooti hooaja jooksul täiendada, kui laekub uusi andmeid huntide leviku ja arvukuse kohta. Hundijahi hooaeg kestab 1. novembrist kuni veebruari lõpuni.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele