Euroopa Parlament on vastu võtnud olulise raporti bioloogiliste tõrjevahendite kohta, saates sellega selge ja toetava sõnumi innovatsiooni kiirendamiseks põllumajanduses. See on kriitilise tähtsusega samm, mis lubab Euroopa Liidu põllumeestele – sealhulgas meie tootjatele Eestis – kiiremat ja lihtsamat ligipääsu ohututele ja tõhusatele bioloogilistele taimekaitsevahenditele.

- Euroopa Parlament on vastu võtnud olulise raporti bioloogiliste tõrjevahendite kohta, saates sellega selge ja toetava sõnumi innovatsiooni kiirendamiseks põllumajanduses.
- Foto: Unsplash
Põllumajandussektor on pikalt oodanud lahendusi, mis laiendaksid taimekaitse "tööriistakasti". Kuigi biotõrjevahendid ei asenda üleöö kõiki seniseid lahendusi, on need hädavajalik täiendus integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisel. Need aitavad põllumeestel haiguste ja kahjuritega võidelda, vähendades samal ajal keskkonnamõju.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, 16. novembril, et kiidab glüfosaadi heaks järgnevaks 10 aastaks pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Uurisime Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuhilt Evelin Hillepilt otsuse tagamaid - mida see otsus meie põllumeestele tähendab?
Kõik jäätmed ei ole prügi. Õigesti kokku kogutuna, on kasutatud taimekaitsevahendi pakendid toormeks uutele toodetele – peamiselt kaablikaitsetorudele.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.