Euroopa Komisjon teatas neljapäeval, 16. novembril, et kiidab glüfosaadi heaks järgnevaks 10 aastaks pärast seda, kui liikmesriigid ei suutnud kokkuleppele jõuda. Uurisime Eesti Taimekaitse Assotsiatsiooni tegevjuhilt Evelin Hillepilt otsuse tagamaid - mida see otsus meie põllumeestele tähendab?

- Taimekaitsetööd Jõgevamaal.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
"Eelmisel nädala neljapäeval ei saavutanud liikmesriigid apellatsioonikomitees toimunud hääletusel vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust glüfosaadi heakskiidu pikendamiseks ega tagasilükkamiseks. Eelmine hääletus toimus 13. oktoobril alalises taime-, looma-, toidu- ja söödakomitees, kus liikmesriigid ei saavutanud samuti ettepaneku pikendamiseks või tagasilükkamiseks vajalikku häälteenamust," selgitas Hillep ja lisas, et vastavalt ELi õigusaktidele ja olukorras, kus vajalikku häälteenamust ei saavutatud kummagi variandi jaoks, on komisjonil nüüd kohustus võtta vastu otsus enne 15. detsembrit 2023, mil lõpeb praegune heakskiidu kehtivusaeg.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.