ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkide ning ELi riikide koostatud põllumajanduskavade vahel on märgatav lõhe. Sellisele järeldusele jõuti Euroopa Kontrollikoja aruandes.

- Audiitorid leidsid, et ÜPP kavad ei ole hästi kooskõlas rohelise kokkuleppega, kuigi see on üks ELi peamisi kliima- ja keskkonnapoliitikaid.
- Foto: Pexels
2023.–2027. aasta ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) andis liikmesriikidele paindlikkuse, et kajastada oma kavades ELi ambitsioonikaid keskkonnahoidlikke eesmärke. Kõik riigid kasutasid põllumajandus- ja keskkonnatingimuste täitmiseks lubatud erandeid, samal ajal kui mõned vähendasid ELi raha saamiseks vajalike keskkonnahoidlike meetmete võtmist või viivitasid sellega. Audiitorid järeldavad, et üldiselt ei ole ÜPP kavades seatud keskkonnaeesmärgid varasemast oluliselt rangemad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on ELi mahepõllumajandusele antava toetuse tõhususes põhjust kahelda.
Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.
Audiitorid seavad kahtluse alla selle, et Euroopa Liit suudab vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Nad leidsid vähe tõendeid selle kohta, et 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks tehtavad jõupingutused oleksid piisavad. Sellisele peamisele järeldusele jõuti Euroopa Kontrollikoja avaldatud eriaruandes.
Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandes jõuti järeldusele, et tulevikus aset leida võivate sarnaste kriiside korral oleks ELi toetus tõhusam, kui abi antakse sihipärasemalt neile sektoritele ja põllumajandustootjatele, kes seda ka tegelikult vajavad.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.