Audiitorid: liikmesriikide põllumajanduskavad jäävad keskkonnaeesmärkidest maha

Euroopa Kontrollikoja aruande kohaselt on ELi mahepõllumajandusele antava toetuse tõhususes põhjust kahelda.

Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.

Audiitorid seavad kahtluse alla selle, et Euroopa Liit suudab vähendada oma kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. Nad leidsid vähe tõendeid selle kohta, et 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks tehtavad jõupingutused oleksid piisavad. Sellisele peamisele järeldusele jõuti Euroopa Kontrollikoja avaldatud eriaruandes.

Euroopa Kontrollikoja avaldatud aruandes jõuti järeldusele, et tulevikus aset leida võivate sarnaste kriiside korral oleks ELi toetus tõhusam, kui abi antakse sihipärasemalt neile sektoritele ja põllumajandustootjatele, kes seda ka tegelikult vajavad.

Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.