Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha. Kontrollikoda on kriitiline liidu seniste jõupingutuste suhtes tagada kestlik mullaharimine ning leiab, et Euroopa Komisjon ja ELi liikmesriigid ei kasutanud piisavalt nende käsutuses olevaid finants- ja õigusloomevahendeid.

- Euroopa Kontrollikoja uuest aruandest selgub, et mulla seisukorra parandamiseks Euroopas on vaja veel palju ära teha.
- Foto: Meelika Sander-Sõrmus
Muld varustab taimi toitainete, vee ja hapnikuga ning annab neile kasvukoha. Väetiste liigne kasutamine põllumajanduses avaldab aga negatiivset mõju vee kvaliteedile ning taimede ja loomastiku mitmekesisusele. ELi eeskirjad, nagu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja nitraadidirektiivi normid, soodustavad mullaharimise ja sõnnikukäitluse parandamist. Audiitorite parima hinnangu kohaselt eraldati aastatel 2014–2020 ÜPP raames mulla seisundi parandamiseks ligikaudu 85 miljardit eurot ning nitraadidirektiiviga piiratakse loomasõnnikust pärineva lämmastiku kasutamist saastatud aladel.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.