Taluliit: käibemaksumäära tõstmine ohustab Eesti toidutootmise konkurentsivõimet

Viimased paar aastat on Eesti eksportivate sektorite hulgas teisel kohal olnud just põllumajandussektor, oleme agraarmaa, aga nüüd see muutub. „Kardan, et läheneme olukorrale, kus "kuldmune munev kana" keedetakse supipuljongiks. Mina küll selles olukorras ei tahaks olla Eestisse investeerija ja ma ei näe ka kust võiks tulla see oodatud majanduskasv,“ sõnab põllumeeste ühistu KEVILI nõukogu esimees, Crocus OÜ juht Andres Oopkaup valitsuse planeeritavale maksupoliitkale mõeldes ja selgitab ka põhjalikult oma mõtted lahti.

Kõljala ja Valjala Põllumajandusliku osaühingu juhi Tõnu Posti sõnul vähendab valitsuse võetud maksupoliitika kindlasti ettevõtjate konkurentsivõimet. „Saared on niigi ebavõrdsemas olukorras – meie transpordikulud, siia ja siit, on kõrgemad. See omakorda kergitab teenuste-toodete hindu,“ lisab Post.

Valitsuse uut maksupoliitikat kommenteerides on Saidafarmi juht konkreetne - nõrgema närviga ja väiksema lisandväärtusega ettevõtmised tõmbuvad koomale või kokku, et kõigest seni kogunenust mitte ilma jääda.

Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.