Valitsuse uut maksupoliitikat kommenteerides on Saidafarmi juht konkreetne - nõrgema närviga ja väiksema lisandväärtusega ettevõtmised tõmbuvad koomale või kokku, et kõigest seni kogunenust mitte ilma jääda.

- Saidafarmi juht Juhan Särgava.
- Foto: Liis Treimann
„Esimene pilk kogu sellele maksumuudatuste kogumile on päris viletsakene. Käibemaksust rääkides on nii, et mida tarbimisahela lõpu poole, seda “äraspidiselt jõukamaks” hinnakoorem koguneb. Põllutöödel tulevad kiirelt päevakorda varuosad, kulumaterjalid ehk kütused ja õlid. Igalt poolt jookseb hinnaslisasid kokku. Iga tarnija lisab hinda oma väikese varuga, millest künnivakku jääb juba priskem “käibemaksu varu”. Sellel on aega oodata maa sees, kuni koos uue viljaga lehma ette või turule jõuab,“ selgitas Saidafarmi juht Juhan Särgava teema lahti piimatootja ja -töötleja vaatenurgast. „Teine mats on juba riigi kasutusvalduste 17kordse maksutõusuga käes, millele lisandub omandis olevate maade maksutõus, esialgu mitte üle 10%.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.