RMK peab seaduse järgi tagama metsamaterjali müügi turuhinnaga, kuid riigikontrolli audit näitas puidu müüki oluliselt madalama hinnaga.
Foto: Andras Kralla
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik ei loo eeldusi metsamaterjali müümiseks turuhinnaga, mis on metsaseadusest tulenev nõue. Ühtlasi jäetakse sellega kasutamata võimalus metsamaterjali müügist rohkem tulu teenida, leiab riigikontroll oma auditiaruandes.
Alates 2024. aastast on kõik RMK kestvuslepingute tingimused avalikud. Kohaliku puidu väärindamiseks ja puidu töötlemise arenguks sõlmib RMK kestvuslepinguid vaid Eestis puitu ümber töötlevate ettevõtetega.
Läinud aasta lõpus kinnitati Riigimetsa Majandamise Keskuse uus arengukava, mis tõstis fookusesse elurikkuse, loodushoiu ja kestlikkuse. RMK juhatuse esimees Mikk Marran kinnitas aga Äripäeva teemaveebile Tööstusuudised.ee, et see ei tähenda loobumist puidu varumisest.
Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) järgmise viie aasta arengukava seab fookuse elurikkana hoitud loodusele, kestlikult ja kliimapositiivselt loodud tulule ning teadlikumale looduskasutusele.
Käesoleva aasta esimeses saates "Mets ja majandus" on fookuses Eesti riigimetsa majandamise tulevik ning RMK uuenduslikud strateegiad. Saatekülalistega räägime RMK uuest arengukavast, puidumüügi kestvuslepingutest ning puiduturul toimuvast.
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.