• 16.04.24, 10:02

Eestimaalased peaksid sööma märksa rohkem kala

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis tutvustati värskelt valminud kala ja kalatoodete tarbimisuuringu tulemusi, millest selgusid Eesti inimeste viimaste aastate kalatarbimise harjumused võrreldes teiste toiduainetega, kala ja kalatoodete hinnamuutused ning kalatarbimine võrreldes teiste riikidega.
Kalatöötlemine ettevõttes M.V.Wool.
  • Kalatöötlemine ettevõttes M.V.Wool.
  • Foto: Liis Treimann
Uuringust selgus, et Eesti elanike tarbitav kalakogus jääb endiselt alla Euroopa keskmisele, mis on 23,7 kg inimese kohta. Võimalikud ressursid tarbimiseks suurenesid 2023. aastal võrreldes aasta varasemaga 16,7 kilogrammilt 17,5 kilogrammile eluskaaluna arvestatult.

Seotud lood

TOP
  • 13.12.23, 09:30
Kalakuningas võttis Läänemaa ettevõtjate tipus mitu kohta enda kätte
Läänemaa ettevõtete TOPi valitsev kalakuningas Raivo Baum usub, et sektori edu tuleb kogu ahela kontrollimisest.
Uudised
  • 02.01.24, 14:36
Kutseliste kalurite kalapüügi andmete esitamine muutub 1. juulist 2024
Alates 1. juulist 2024 tuleb kõik andmed kaluri kalapüügiloa alusel toimuva kalapüügi, kala üleandmise, kala esmamüügi ja transpordi kohta esitada elektrooniliselt nutirakenduse PERK vahendusel. Muudatuste sujuvamaks rakendamiseks on avatud infotelefon.
Uudised
  • 29.12.23, 09:01
Kuidas muutub kalapüük 2024. aastal?
Eestis on ligi 2400 kutselist kalurit ja üle 100 000 harrastuspüüdja, kes kasutavad meie ühist kalavaru. Igal aastal vaadatakse riigi tasandil kalavarude seis üle ja vajadusel muudetakse püügitingimusi. Millised muudatused ootavad kalureid uuel aastal? Sellest kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude nõunik Kaire Märtin.
Uudised
  • 18.12.23, 09:30
Millised tuuled puhuvad rannakaluritele 2029. aastani?
Riik on andnud Eesti kaheksale rannapiirkonnale võimaluse saada järgmise 6 aasta jooksul toetust kohaliku arengu strateegia koostamiseks ja elluviimiseks. Nendeks tegevusteks eraldatakse ligi 30 miljonit eurot. Rannapiirkondade toetusest pikemalt kirjutab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist Margus Medell.
  • ST
Sisuturundus
  • 30.01.26, 16:36
Varajane mais on Eesti tingimustes paindlik ja kindel valik
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele