Pereäri küünitab Lõuna-Eesti kuplite vahelt idamaadesse ja uus hüpe on ees
Kodase asutajatel Tea ja Sulev Nõmmannil on elukogemusi USAst, Soomest ja Aafrikast, ent juba rohkem kui 15 aastat tagasi panid nad Lõuna-Eestis mulda õunapuud, ja kasutades ära oma akadeemilist tausta sündisid auhinnatud siidrid. Koht linnakärast eemal on sütitanud erinevat pidi ka kõiki nende nelja last.
Lõuna-Eesti kuppelmaastikul asub Kodas. Tõlge võru keelt mitte oskavatele: kotkas. Nimelt asuvad siidrikoda ja restoran Valgjärvel, mis on üks tähtsamaid konnakotkaste pesitsusalasid Eestis.
Seotud lood
Saaremaal Kuninguste külas tegutseb juba viiendat aastat järjest väike külapood, mille valikust leiab nii vanu kokaraamatuid, Saare vanaemade kootud pitse kui ka Maria Kaljuste tehtud ravimtaimehoidiseid, mille valmistamise õppis ta ära juba lapsena.
Eesti siidritootjad on suutnud teha lühikese ajaga nii märgatava hüppe, et tootmismahu kasvatamiseks on mõnelgi juba sein ees. Võimalusi edasi liikuda on, kui takistustest üle saaks.
Aiad on veel külma sügise algusest hoolimata õuntest lookas. Saab teha mahla, moosi, veinigi, kuid miks mitte ka siidrit, sest ainuõige siidri tooraine ongi õun.
Eesti õuntest valmistatud Jaanihanso Siidrivabriku siidrid said ülemaailmsel võistlusel kõrge tunnustuse.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele