Eesti õuntest valmistatud Jaanihanso Siidrivabriku siidrid said ülemaailmsel võistlusel kõrge tunnustuse.

- Eesti õuntest valmistatud Jaanihanso siidrid maailma absoluutses tipus
- Foto: Veronika Roosimaa
USA-s Michiganis 19-22.aprillil 2017 toimunud GLINTCAP 2017(Great Lakes International Cider & Perry Competition) võistluse žürii avaldas “Best In Class” auhinna saajad ehk võistluse absoluutsed võitjad, kes valiti eraldi välja kuldmedalivõitjate hulgast.
Jaanihanso Humalaga Siider valiti võistluse parimaks humaldatud siidriks ja Jaanihanso SEC kolme parima moodsa kuiva siidri hulka.
Artikkel jätkub pärast reklaami
GLINTCAP on maailma suurim professionaalselt hinnatud võistlus, kuhu sel aastal saabus 1206 siidrit, mida hindas 75 kohtunikku nelja päeva jooksul. Medalite täielik jaotus avaldatakse reedel 28.aprillil.“Kõrgeim tunnustus ühelt maailma suurimalt ja asjatundjate poolt enim jälgitud võistluselt annab tunnistust sellest, et Eesti õunast saab teha omanäolist kõrge kvaliteediga konkurentsivõimelist siidrit,” ütles Jaanihanso Siidrivabriku omanik Alvar Roosimaa.Pärnumaal Kaelase külas tegutsev Jaanihanso OÜ valmistab siidrit ainult Eesti õuntest kohapeal pressitud mahlast. Erinevalt enamikust teistest väiketootjatest ei kasutata esmasel kääritamisel välismaiseid kultuurpärme, vaid looduslikku Eesti pärmi. Siidreid ei filtreerita, sundkarboniseerita ega pastöriseerita. Jaanihanso on tunnustatud mahetootja ning Eesti Aiandusliidu liige.Jaanihanso avab 1.mail üle-Eestilise maatursimi avatud uste päeva raames oma uue degusteerimise ja sündmuste läbiviimise hoone, kuhu oodatakse külla kõiki huvilisi.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.