Aineringete katkemine meie praeguse põlluharimise juures on üheks põhjuseks, miks peame rääkima rohepöördest. Inimtegevuse tagajärjel on mullaviljakus praeguseks hävinud ligikaudu pooltel põllumajanduseks sobivatel aladel, kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Mihkel Kangur Äripäeva maakonnaveebis Lääne-Virumaa Uudised.

- "Kaasaegne põllumajandus on suuresti üles ehitatud mineraalväetiste kasutamisele. Mineraalväetised on pakkunud sajandi jooksul meile illusiooni reguleeritavast põllumajandusest. Tegelikult on selliste väetiste kasutamine aeglaselt, kuid järjepidevalt hävitanud mulla elustikku," kirjutab Tallinna Ülikooli ökoloogia vanemteadur Mihkel Kangur.
- Foto: Erakogu
See pole päris üheselt selge, miks peavad ained üldse ringlema. See on üks looduse reeglitest, mis tekkis nagu teisedki keemia ja füüsika reeglitest siis, kui universumi alguses käis suur pauk. Kui ained ei ringleks pidevalt erinevate vormide vahel, ei saaks ka Maal olla elu.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.