Maaelu Teadmuskeskuse eksperdid on nüüdseks lõpetanud silo tegemise esimese niite optimaalse aja seire.

- Esimese niite silo on tehtud.
- Foto: Pixabay
Nädal jätkus põuaselt, vaid Roomasaare vaatlusjaamas mõõdeti 2,2 mm sademeid. Laine Kepparti andmetel on olnud viimase saja aasta jooksul Jõgeval ainult kuuel aastal vähem sademeid alates kasvuperioodi algusest kuni 20. juunini (1937. a – 59, 1965 – 38, 1971 –43, 1974 – 65, 1984 – 59, 2002 – 58 ja tänavu 67 mm sademeid).
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Maaelu Teadmuskeskuse ekspertide koostatud analüüsiandmete järgi püsib rohi veel rahuldava kuni hea toiteväärtuse piiril. Siloseires osalenud ettevõtetes on valitud põldudel silotegemine lõpetatud.
Silo tegemine käib täies hoos, kuigi rohukasv on kehvapoolne ja saaki koguneb vähe. Mõnel pool on juba kõrrelisterohketelt taimikutelt rohusilo varumine lõpetatud, annavad Maaelu Teadmuskeskuse agronoomid teada.
Rohusilo tegemise optimaalse aja info 29. mai analüüside alusel. Kõrrelisterohkete taimikute optimaalne niiteaeg käes, kuid rohukasv on olnud tagasihoidlik.
Algas iga-aastane heintaimede sileerimise optimaalse aja seire. Maaelu Teadmuskeskus korraldab siloseiret juba alates 2002. aastast.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.