Eesti elaniku keskmine keskkonnajälg ületab Maa taluvuspiiri 3,8 korda, kuid erineb oluliselt sõltuvalt inimese elukohast ja sissetulekust, selgub Arenguseire Keskuse raportist “Eesti inimeste keskkonnajälg sotsiaalsete gruppide ja piirkonna lõikes”.

- Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi.
- Foto: Pixabay
Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits tõi välja, et peamine erinevus Eesti inimeste keskkonnajälje suuruses tekib elukoha küttelahenduse ja liikuvusega seoses. “Madalama sissetulekuga inimesed kasutavad rohkem ahikütet, mis paiskab õhku rohkem peenosakesi. Jõukuse kasvades väheneb üldiselt kütte keskkonnajälg, kuid suureneb liikuvusega kaasnev keskkonnamõju,” tõi Piirits välja.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.