Valmis maarahva valimiskompass

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud hübriidkonverentsil “Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks” rääkisid Eesti erakondade esindajad oma visioonist põllumajanduse tulevikule ning tõid välja, millised on konkreetsed tegevused, mida eesmärkide täitmiseks ette võtta tuleb.

Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.

Hetkel oleme jõudnud sinnamaani, kus Eesti talunik enam mitte ei toida ära 10 linnainimest, vaid ka peab neid ülal, kirjutab Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi juhatuse esimees Jane Mättik vastuseks Põllumajandus.ee arvamusliidrite küsitlusele.

Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.