Fookuses on põllumajanduspoliitika: kas meid on nurka aetud või näevad poliitikud uusi võimalusi?
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja korraldatud hübriidkonverentsil “Maaelufoorum 2023: Eesti visioon maaelu ja biomajanduse arendamiseks” rääkisid Eesti erakondade esindajad oma visioonist põllumajanduse tulevikule ning tõid välja, millised on konkreetsed tegevused, mida eesmärkide täitmiseks ette võtta tuleb.
Debatis osalesid Urmas Kruuse (Reformierakond), Ivari Padar (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Andres Metsoja (Isamaa), Ester Tuiksoo (Keskerakond), Arvo Aller (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond), Kaia Solnik (Erakond Eestimaa Rohelised), Joakim Helenius (Eesti 200) ning Karel Kuningas (Parempoolsed).
Seotud lood
Ühel hetkel läheb CO2 hind nii suureks, et tootmisettevõtted lihtsalt lõpetavad oma tegevuse ära, näiteks panid Euroopas eelmisel aastal end kinni väetisetehased. Väetisi me varsti enam ei saa, prognoosis Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse „Rohepööre või rohepöörasus?“ arutelul.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.
Enimloetud
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele