Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu aseesinaine Mirjam Pikkmets ütles, et kuigi mahetooraine on üha enam jõudmas haridusasutuste toidulauale ja selles mängib suurt rolli sügisel käivitunud riigipoolne toetus mahetoitu pakkuvatele haridusasutustele, on näiteks köögivilja sektoris tekkinud olukord, kus seda tuleb osta näiteks Lätist või mujalt maailmast.
Pikkmets, kes on ühtlasi koja mahetoimkonna esinaine, rääkis, et praegu on mahetoodete turustamisel tekkinud omalaadne nõiaring. „Selleks, et haridusasutustes oleks võimalik Eesti mahetoitu pakkuda, on vaja kohalikku toorainet. Tootmist aga mõjutab väga suurel määral praegune sisendite hinnatõus,“ lausus ta. „Nii ei olegi Eestist mõnda toiduainet piisavas koguses võtta mahedana või pole nende hinnad haridusasutustele jõukohased. Näitena võib siin tuua köögivilja. Mahe köögiviljakasvatus on küllaltki kulukas tootmisharu just oma käsitsi töö ja suure investeerimisvajaduse tõttu. Kui seda toodetakse väikestel pindadel, siis on selle omahind kallis ja mujalt osta odavam,“ avas Pikkmets tagamaid.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.