Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Teadlane: Eesti seakasvatuse keskkonna jalajälg on väike
Kuna loomakasvatuse keskkonnasõbralikkus ja süsiniku jalajälg sõltub suures pildis sellest, kui palju kasutatakse protsessis transporti ehk kus toodetakse loomadele sööta ja kus tarbitakse liha, siis on Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi dotsent Allan Kaasiku hinnangul Eesti loomakasvatuse süsiniku jalajälg väike.
„Eestis on loomakasvatusettevõtetele kehtestatud ranged nõuded ja piirangud, mille täitmist kontrollitakse süstemaatiliselt. Samuti on meie loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad enamjaolt keskkonnateadlikud ehk tahtlik loodust kahjustav tegevus praktiliselt puudub. Sellest tulenevalt praeguse loomade arvu, loomkoormuse ja ettevõtete tehnoloogilise taseme juures Eesti loomakasvatus ja ka seakasvatus keskkonnale olulist ohtu ei kujuta,“ selgitas Kaasik.
Seotud lood
Kartul on Eesti põllumehe jaoks strateegiline kultuur, ent viimaste aastate ilmastikuolud, taimekaitsepiirangud ja haigustekitajate muutuvad populatsioonid sunnivad kasvatajaid seniseid praktikaid ümber hindama. Veebruari keskel Pajusis toimunud seminar tõi kokku rahvusvahelised eksperdid ja Eesti praktikud, et arutada kartulikasvatuse probleeme lehemädaniku resistentsusest tõhusa umbrohutõrjeni.
Enimloetud
6
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Viimased uudised
Iraani sõda viis tüki Jaanus Marrandi aktsiaportfellist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele