Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Põlluteade: saak sõltub väetamisest
Tootja saab otseselt mõjutada toitainete bilanssi ja kaudsel teel mullastiku seisundit.
Joonis 1. NPK (toimeaine kg) bilanss põllumajandusliku haritava maa ha kohta.
Arenenud intensiivtootmise tingimustes on vajalik lähtuda mulla toitainete tasakaalu teooriast: väetistega tuleb mulda anda sama palju toitaineid kui sealt saagiga eemaldame. Saagi määrab ära see element või tegur, mida on kõige vähem. Eelmise aasta kõrgete saakide järgselt on oluline jälgida, et põhitoitainete fosfori ja kaaliumi varud oleksid piisavad planeeritava saagi kujunemiseks kevadel.Fosfor suurendab produktiivvõrsete arvu, terade arvu, proteiini sisaldust. Kaalium suurendab suhkrute sünteesi, tõstab põua ja külma taluvust, seisukindlust, aktiveerib õienuppude teket, seega tagab rapsi saagi kasvu.Väetamise soovitused - taliteraviljad ja -raps
Varakevadel on mullatemperatuurid madalad, mistõttu taim ei omasta mullast fosforit ja kaaliumi vajalikul määral. Seetõttu on soovitatav anda osa fosforist-kaaliumist kevadel. Soovitame kasutada taliviljadele ühe pealtväetisena NPK+S,Mg,B. PK jaotus võiks olla skeemis 1/2 - 1/3 normi sügisel ja 1/2 - 1/3 kevadel. Kehtna Mõisa OÜ põllul 2015.a talinisu väetamiskatse tulemus kinnitas, et kevadine pealtväetamine NPK+S,Mg,B parandab saagi kvaliteeti ja tõstab haiguskindlust (tabel 1).Tabel 1. Erinevate väetamiste mõju talinisu saagile ja kvaliteedile, Kehtna Mõis 2015
Hetkel kuum
Vegetatsiooni alguses talvestressist taastumiseks vajavad taimed kiiresti omastatavas vormis lämmastikku ja väävlit.Esimeseks pealtväetamiseks
Teise pealtväetisena
Kolmas ja neljas pealtväetamine
Mineraalväetiste efektiivsema kasutuse eesmärgil soovitame lämmastiku ja väävli mulda anda väikeste kasutusnormidega ja lühemate vaheperioodidega, mis tagab ühtlase toitainete taseme pikema perioodi vältel ja on kooskõlas keskkonnasäästliku tootmise tavadega. Toimeaines N30-N40 kg/ha ühe kasutuskorraga annab lämmastiku varu taliteraviljale 7-10 päevaks. Võrsumisperioodil normaalsete agroklimaatiliste tingimuste korral on keskmine lämmastiku tarve päevas 4,5 kg/ha toimeaines.Oluline on järgida põhimõtet: õige kogus õigel ajal, pigem veidi varem kui hiljem.
Lämmastiku kiirema toime saavutamiseks pakume juureväliseks väetamiseks vedelat lämmastikväetist KAS 32 (nitraatlämmastik N 8%, ammooniumlämmastik N 8%, amiidlämmastik N 16,6%). KAS32 on sobiv varakevadel ja piimvahaküpsuse faasis, samuti erinevates paagisegudes aminohappeid sisaldavate leheväetistega, fungitsiidide ja insektitsiididega kasvuperioodil. Paagisegudes turvaliseks kasutamiseks soovitame NS vedelväetist Folur S (karbamiidlämmastik N 14,7%; ammooniumlämmastik N 6,8%; S 6 %). Folur S on madala biureedi sisaldusega, mistõttu paagisegude võimalikud fütotoksilised mõjud on minimaalsed.Kuidas talivilja talvestressist turgutada loe pikemalt Baltic Agro kodulehelt
Autor: põllumajandus. ee
Seotud lood
Põllumajanduses arvestatakse mitmeid bilansse, millega saab näidata nii tootmise efektiivsust, loodussõbralikkust kui ka tulukust.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile taimekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse täpsustada ohtlike taimekahjustajate puhangute korral tegutsemise aluseid.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lihtsustakse tuulekaerast teavitamise süsteemi ning suurendatakse maakasutajate omavastutust.
Baltic Agro talvekonverentsid „Teadmiste Talgud 2016“ toimusid sel aastal kolmes kohas – Järvakandis, Haljalas ja Tartus. Eilsel konverentsil Tartus osales pea 400 põllumeest.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.
Enimloetud
1
2
Advokaadibüroo Triniti eksperdid hoiatavad: trahv võib ulatuda kuni 40 miljoni euroni
3
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele