Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Aastal 2018 on taimetoitainetebilanss kohustuslik
Põllumajanduses arvestatakse mitmeid bilansse, millega saab näidata nii tootmise efektiivsust, loodussõbralikkust kui ka tulukust.
Kui väljendada saadud tulemust kulutatud rahaühiku kohta, siis on see eelkõige omanikku huvitav number. Taimetoitainete, süsiniku- ja energiabilanss aga pakub huvi meile kõigile, kuna on seotud nii toidu julgeoleku, tervislikkuse kui ka keskkonna huvidega. Lihtsalt öeldes peavad kõik saagiga põllult eemaldatavad taimetoitained saama sinna väetistega tagastatud. Seda siis kas orgaaniliste väetiste, mineraalväetiste või haljasväetistega. Vastasel juhul majandatakse mullavarude arvel ja pärandatakse oma lastele vaesustunud mullad.. Kulub ju mullaharimisele, saagi kuivatamisele ja väetiste tootmisele väga suurel hulgal energiat. Mida enam me ühe kulutatud energiaühikuga tagasi toodame, seda efektiivsem on tootmine. Teraviljadel on see suhe tavaliselt 1:10. Väga hea agrotehnika puhul ka 1:15 või isegi 1:20.). Programm on loodud tabelarvutusprogrammi MS Excel tarkvara baasil.
Taimetoitainete tasakaal on agrokeemia ehk väetusõpetuse üheks alustalaks.
Kui vaadata Eesti taimetoitainete bilanssi läbi ajaloo, siis kakskümmend aastat (seitsmekümnendad ja kaheksakümnendad) toimus põldudel kindlalt üleväetamine. Ehk need mineraalväetiste kogused, mida siis põldudele anti, oleksid pidanud andma tunduvalt suuremaid saake kui tollel ajal saadi. Enamus toitaineid olid siis tugevas positiivses bilansis ning usutavasti kaunis suur osa lämmastikust jõudis veekogudesse ning osa tugevasti mullas seotud fosforist saavad taimed siiani tarbida.Järgmised kakskümmend aastat on põldudel toimunud aga vastupidine protsess: saakidega viiakse ära rohkem kui tagasi antakse.Arvutusi on tehtud mitmeid, kuid enamus analüüsijatest on ühel meelel, et fosfor ja kaalium on olnud meil viimased kakskümmend aastat põldudel stabiilselt miinuses ning lämmastik väikeses plussis. Kui nüüd arvestada sellega, et ka mulla mikroorganismid vajavad oma elutegevuseks lämmastikku, siis võib ka N tasakaalus olevaks lugeda. Näiteks Saksamaal loetakse loodussõbralikuks taimekasvatuseks taolist bilanssi, kus N on positiivne kuni 60 kg/ha.Taoline taimetoitainete bilanss kehtis meil kuni 2013. aastani, kui meil teravilja kogusaak oli veel alla 1 miljoni tonni. Järgneva kahe aasta jooksul suurenes teravilja kogusaak aga 1,5 miljoni tonnini ning lisaks raps 0,2 miljonit tonni. See tähendab, et põldudelt eemaldatav toitainete hulk suurenes vähemalt 50%. Samal ajal mineraalväetiste kasutamine on meil suurenenud vaid 5-10% aastas ning loomade arv vähenenud viimase aasta jooksul üle 10%.See kõik tähendab seda, et põldudele antav taimetoiteelementide kogus ei ole suurenenud ning eelmise aasta rekordsaak saadi eelkõige efektiivsema majandamise, taimekasvatusele soodsate ilmastikutingimuste ja mullavarude arvel.Teatud perioodil on see võimalik, kuid mitte pikaajaliselt ja jätkusuutlikult. Mulda saab võrrelda auto akuga. Mingi perioodi saab autoga sõita ka akut laadimata, kuid kaua see võimalik pole. Tuleb üha täpsemalt jälgida oma mullaanalüüsi andmeid ning hoolitseda selle eest, et mulla toitainete sisaldus ei läheks liialt vaeseks. Näiteks kui fosfori sisaldus mullas on väga madal, siis esmane väetamine ei jõua taimeni, kuna vaesustunud muld seob esmalt antud fosfori oma ühendites ja alles pärast seda hakkavad ka taimed midagi saaama. Aastal 2018 on taimetoitainetebilanss kõigile kohustuslik
Taimetoitainete bilanssi väljendati senini riikide tasemel Eurostati arvutustes. Riigi tasemel tehakse monitooringut ka testfarmide andmete alusel. Aastast 2018 peaksid aga kõik põllumajandustootjad teatud viisil bilanssi pidama hakkama.Taanis, kus põldude osatähtsus territooriumist on väga kõrge, hakati ranget arvestust pidama juba 1995. aastast. Seal lubatakse järgmise saagi tarbeks osta väetiseid vaid eelmiste aastate saakide tasemete alusel ehk kehtib kvoodissteem. Igale taimekasvatajale antav kvoot on aga veel agronoomiliselt põhjendatud kogustega võrreldes defitsiidis. Selle tulemusel on jäänud Taani nisusaagid samale tasemele kui olid üheksakümnendate keskel ehk 7 - 8 t/ha vahemikku. Nisu kvaliteet on aga käinud alla. Kui veel üheksakümnendatel oli keskmine nisude proteiinisisaldus seal 12%, siis täna vaid 9%. Süsiniku bilanssi saab iga põllumees mõjutada
Süsinikubilanss on seoses kliimamuutustega väga oluline globaalne problem, kuid seda saab positiivses suunas mõjustada ka iga põllumees. See tähendab seda, et fikseerida võimalikult palju süsinikku oma põllumuldadesse.Otseselt taimetoitaineks süsinikku ei loeta, kuna me ei pea tegema kulutust selle tagastamiseks, kuid taimede sisalduses on see kõige suurem element. Näiteks seob üks hektar nisupõldu saagikusega 8,2 t/ha 26 tonni CO2-te.Väga suur osa süsinikust vabaneb fosiilsete kütusteste arvelt masintöödel ja vilja kuivatamisel. Kasutatakse seal ju kütuseid, mis on miljardite aastate jooksul taimede poolt seotud süsinik. Ainuüksi masintöödele kulub diiselkütet ligikaudu 40 l hektarile. Keskkonda vabaneb nende tööde arvelt süsinikku ligikaudu 0,7 t/ha.Teine suur süsiniku kulu on mineraalväetised. Eelkõige lämmastikväetised, kuna nende tootmise tooraineks on ligikaudu 70% ulatuses looduslik gaas. Kaheksa tonnise nisusaagi saamiseks kuluv väetis võib vabastada tootmise ja käitlemise protsessis ligikaudu 2,2 t/ha süsinikku. Kokku siis taimekasvatuses atmosfääri paisatud 3 tonni CO2-ga seotakse 26, ehk suhe jääb 1:9.Kui palju süsinikust jääb aga pikaajaliselt seotuks? Terasaak läheb järneva aasta jooksul enamasti kasutusse ja CO2 vabaneb. Sellepärast ka Eestis tehtud süsiniku bilansi arvutused üldjuhul näitavad, et mulla huumusvaru teraviljakasvatuses järjest väheneb. Rohumaadel loetakse seda positiivseks.Kui aga kogu teravilja põhk tagastada mulda, siis muutub ka viljakasvatus süsinikku siduvaks. Seda ei ole võimalik näha ühe-kahe aasta jooksul, kuid näiteks Jõgeva TKI põldudel pikaajalises väetuskatses on juba erinevused määratavad. Alal, kus alates 1997. aastast pole kasutatud mineraalväetiseid on C org 1,8 % ja normaalses toitumuses lapid C org 1,97%.Põhu kasutamist bioenergia eesmärkidel küll propageeritakse, kuna põhk on taastuv ressurss. Samas mullaviljakuse, huumuse bilansi ja süsiniku ringe kontekstis peaks kindlasti eelistav olema põhu mulda tagastamine. Mida enam põhku jõuab tagasi mulda, seda parem.Energiabilanss on väga oluline taimekasvatuse efektiivsuse näitaja
On aga ka tootmisviise kui saadakse 1:1 või lausa negatiivne tulemus. Kui rapsi saak on alla 1 t/ha või teraviljadel alla 1,5 t/ha, siis on energia tootmine küsitav.Efektiivsel viljelemisel nisupõllul saagiga 8,2 t/ha on vaja erinevate tööde tarbeks 7,5 GJ fossiilsetest kütustest pärinevat energiat. Ligikaudu 8 GJ kulub lisaks väetiste tootmiseks, transpordiks, laotamiseks jne. Põllu ühel hektaril seotakse aga taolise saagiga fotosünteesi protsessis 252 GJ energiat. Kulutatud 1 energiaühikuga saadakse tagasi ligikaudu 16 energiaühikut.On üllatav, et energia bilanssi senini meil põllumajanduses arvestada pole vaja olnud. Oleme olnud sunnitud vahetama hõõglambid säästupirnide vastu, märgistama kodutehnikat ja maju energiatõhususe alusel, kuid põllul oleme võinud kulutada energiat nii palju kui soovime.Alates 2020 aastast on plaanitud ka selle alal hakata arvestust pidama. Kuidas täpsemalt, ei teata veel. Loodetavasti ei kehtestata trahvidel põhinevat süsteemi, et teatud näitajate juures hakkavad automaatselt trahvikviitungid koju jõudma nagu kiiruskaametatel. Palju olulisem on see, et energiatõhususele hakatakse tähelepanu pöörama ja vast jõutakse ka toetuste sidumiseni efektiivsuse või energiatõhususe alusel.Efektiivne taimekasvatus on majandusharu, kus toodetakse taastuvalt energiat vähemalt 10 korda enam kui kulutatakse, seotakse süsinikku ning parandatakse mullaviljakust tulevastele põlvkondadele. TASUB TEADA Enamasti toiteelementide bilansiarvestuste teostamine vabatahtlik
Enamikes riikides on toiteelementide bilansiarvestuste teostamine vabatahtlik ja nõuandva suunitlusega. Erand on Šveits, kus see on juba väetisplaani koostamise kohustuslik osa. Iga kasvu-aasta kohta antakse välja uuendatud juhised.Šveitsis on antud nimekiri justkui akrediteeritud abivahenditest/kalkulaatoritest, mida aktsepteeritakse vastaval kalendriaasta toiteelementide arvepidamisel.Taanis toimub iga-aastaselt uuendatavate juhiste alusel väetusplaani koostamine ning selle alusel leiab aset mineraalse lämmastikväetise kvoodi eraldamine.TASUB TEADAHuumusbilansi kalkulaator
Aastatel 2013-2014 töötati Eesti Maaülikoolis välja mullaspetsiifiline huumusbilansi kalkulaatori esimene versioon (http://pk.emu.ee/struktuur/muld/teadustoo/huumusbilansi-kalkulaator/
Huumusbilanss sõltub eelkõige tootmistasemest, mullast, kasvatatavast kultuurist ja väetamisest. Varasemate uuringute meta-analüüsiga töötati välja ja täiustati koefitsiente ja arvutusalgoritme, mis arvestavad erinevate agrotehnoloogiate (harimisviisid, tahe- ja vedelsõnniku kasutamine, haljasväetised, kompostid, vahekultuurid, põhu eemaldamine või muldaviimine jne) mõju mulla huumusbilansile.Kalkulaatoris on kasutajal vaja huumusvaru hetkeseisu leidmiseks lähteandmetena sisestada huumuskihi tüsedus, orgaanilise süsiniku või huumusesisaldus ja mulla lõimis. Kalkulaatori esimest versiooni saab kasutada mineraalmuldadel huumusbilansi arvutamiseks.Kalkulaatori tulem väljendatakse huumusbilansina: huumust kg/ha aastas ja huumusvaru muutusena (% algsest huumusvarust aastas). Kalkulaator võimaldab anda tulemit konkreetse kõlviku kui ka kogu külvikorra kohta.Kalkulaatori abil saab nüüd hinnata ka 24 enamlevinud köögivilja kultuuri mõju huumusbilansile.Huumusbilansi kalkulaatorit testiti nii maaülikoolis koos tudengitega õppetöö raames kui ka tootjate ja nõustajatega.
Seotud lood
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile taimekaitseseaduse muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse, millega plaanitakse täpsustada ohtlike taimekahjustajate puhangute korral tegutsemise aluseid.
Taimede toitumisel sõltub taliviljade saak 30-40% ilmastikust, 30-35 % väetamisest ja vaid 8-10% mullastikust. Suviviljade saak sõltub 20% ilmastikust, 40% väetamisest ja 13% mullastikust.
Maaeluministeerium saatis kooskõlastusringile eelnõu, millega lihtsustakse tuulekaerast teavitamise süsteemi ning suurendatakse maakasutajate omavastutust.
Baltic Agro talvekonverentsid „Teadmiste Talgud 2016“ toimusid sel aastal kolmes kohas – Järvakandis, Haljalas ja Tartus. Eilsel konverentsil Tartus osales pea 400 põllumeest.
KUHN on üks maailma vanimaid ja tunnustatumaid põllumajandustehnika tootjaid, kelle ajalugu ulatub üle 200 aasta tagasi. Ettevõte alustas 1828. aastal Prantsusmaal väikese sepikojana, mis valmistas töökindlaid tööriistu kohalikele talunikele.Tänaseks on nad kasvanud rahvusvaheliseks tehnoloogialiidriks, kelle masinad töötavad enam kui 110 riigis ning nende nimi seostub kvaliteedi, töökindluse ja praktilise innovatsiooniga.
Hetkel kuum
Enimloetud
1
Viimased uudised
Ago Teder: “E-Piima saaga võttis meilt paari aastaga vähemalt 8 miljonit eurot”
Hetkel kuum
Lisatud Erki Uustalu ja Argo Kalda firmad.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele