Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Baltic Agro jagas stipendiume
6. novembril toimunud Eesti Maaülikooli pidulikul aastapäevaaktusel jagas Baltic Agro AS koos Joosep Tootsi fondiga stipendiume.
Käesoleva aasta Baltic Agro stipendiumite konkursil jäi sõelale 4 uurimustööd, mida ettevõte otsustas premeerida.
„Peame oluliseks seda, et Maaülikooli õpilaste ja teadurite uurimused saaks laialdaselt kajastatud. Oluline on, et põllumees saaks neist ka reaalselt kasu ning et need uurimistööd oleks võimalikult kiirelt ka praktikas rakendatavad,“ sõnas Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas autasusid üle andes.
"Põllumehi on ikka ja jälle süüdistatud, et kaasaaegne taimekasvatus muudab põllumuldade seisundi halvemaks. Kuidas on aga olukord tegelikult? Tuleb välja, et mida paremini taimed kasvavad, mida suuremaid saake saadakse ja samas ka suuremat biomassi taimede juurte, tüü või põhu kaudu mulda jääb, seda paremaks muutuvad ka mullad ja nende huumusevaru kasvab. Millistel juhtudel muldade seisund aga halveneb ja milliste võtetega paraneb, see on oluline uurida ja propageerida," tutvustas uurimustöö tausta Ameerikas.
2. Priit Karis, EMÜ doktorant.
Teema: „Varulipiidide hulga, lipomobilisatsiooni ja insuliiniresistentsuse (IR) seostest ning neid mõjutavatest teguritest piimalehmadel.“
"Suurenenud piimajõudlus on toonud kaasa ainevahetushaiguste esinemissageduse suurenemise ja vähenenud tiinestuvuse. Probleemide juured ulatuvad kinnisperioodi söötmis- ja pidamistingimustesse ning neid seostatakse insuliiniresistentsuse väljakujunemisega. See on põhjustatud paljude tegurite koosmõjust nagu söötmise tase sh varulipiidide hulk, stress, haigused jne. Baltic Agro on üha enam tegelenud söötade tootmisega ja ka söötmise probleemidega kokku puutunud, siis otsustasime toetada ka sellealaseid uuringuid," rääkis Ameerikas.
"Raps on kujunenud meil üheks olulisemaks põllukultuuriks. Teraviljade rohkele külvikorrale annab see hea vahelduse ning keskkonnasõbraliku majandamise juures on risttolmlejate taimede tolmeldajate küsimus üha olulisem," selgitas Ameerikas valikut. "Valisime selle teema, kuna Baltic Agrol on Jõgeval rapsiõli tööstus ning kvaliteetsele õlile paneb aluse õige agrotehnika ja muidugi ka tolmeldamine."
"Müüme Eestimaa aiandusklientidele juba mitmendat hooaega tolmeldajateks kimalasperesid. Selleks, et saada täpsemalt teada, et milline kasu tõuseb täiendavatest tolmeldajatest ja biotõrjest, ning propageerida taoliseid uusi võtteid, otsustasime selle alaseid uuringuid toetada," ütles Ameerikas.
Täna toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.