6. novembril toimunud Eesti Maaülikooli pidulikul aastapäevaaktusel jagas Baltic Agro AS koos Joosep Tootsi fondiga stipendiume.
Käesoleva aasta Baltic Agro stipendiumite konkursil jäi sõelale 4 uurimustööd, mida ettevõte otsustas premeerida.
„Peame oluliseks seda, et Maaülikooli õpilaste ja teadurite uurimused saaks laialdaselt kajastatud. Oluline on, et põllumees saaks neist ka reaalselt kasu ning et need uurimistööd oleks võimalikult kiirelt ka praktikas rakendatavad,“ sõnas Baltic Agro ASi arendusdirektor Margus Ameerikas autasusid üle andes.
Stipendiumid pälvisid:
"Raps on kujunenud meil üheks olulisemaks põllukultuuriks. Teraviljade rohkele külvikorrale annab see hea vahelduse ning keskkonnasõbraliku majandamise juures on risttolmlejate taimede tolmeldajate küsimus üha olulisem," selgitas Ameerikas valikut. "Valisime selle teema, kuna Baltic Agrol on Jõgeval rapsiõli tööstus ning kvaliteetsele õlile paneb aluse õige agrotehnika ja muidugi ka tolmeldamine."
4. Gerit Dreyersdorff, EMÜ doktorant Teema: „Konkureerivate korjetaimede mõju entomovektortehnoloogia rakendamisele aedmaasika hahkhallituse biotõrjes avamaal“
"Müüme Eestimaa aiandusklientidele juba mitmendat hooaega tolmeldajateks kimalasperesid. Selleks, et saada täpsemalt teada, et milline kasu tõuseb täiendavatest tolmeldajatest ja biotõrjest, ning propageerida taoliseid uusi võtteid, otsustasime selle alaseid uuringuid toetada," ütles Ameerikas.
 
Baltic Agro jagas stipendiume
6 fotot
  • Baltic Agro jagas stipendiume
  • Foto: Meelika Sander-Sõrmus

Seotud lood

Uudised
  • 06.11.15, 22:33
Roomet Sõrmus on Eesti Maaülikooli aasta vilistlane 
Täna toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
  • ST
Sisuturundus
  • 21.10.26, 09:32
Miks targad kombainiomanikud planeerivad järgmise hooaja juba täna?
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Põllumajandus esilehele