Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Roomet Sõrmus on Eesti Maaülikooli aasta vilistlane
Täna toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
Eesti Maaülikooli vilistlaskogu juhatuse esimehe Jaan Õunapuu sõnul on Roomet Sõrmus teinud märkimisväärset tööd põllumajandustootjate ja toidutöötlejate ühendamisel ühisesse organisatsiooni. „Sõrmuse juhtimisel on saavutatud põllumajandussektorile kriisiga toimetulekuks Euroopa Liidu poolne täiendav rahastus ning Eesti riigi poolne lisarahastamine. Sõrmuse juures hinnatakse, et ta julgeb avalikult väljendada oma arvamust nii Eestis kui ka Euroopas, samuti seda, et ta on edukas läbirääkija põllumajandus- ja keskkonna teemadel.“
Roomet Sõrmus on ühiskondlikult väga aktiivne ja mõtleb Eesti elu puudutavatel teemadel alati kaasa. Tema juhtimisel on Eesti olnud esindatud mitmetel Euroopa olulisematel põllumajandust, maaelu ja toidutootmist käsitlevatel messidel. Ta on suurepärast tööd teinud ka Balti riikide põllumajanduse katusorganisatsioonide koostöö koordineerimisel.
Roomet Sõrmus teeb oma koduülikooli, Eesti Maaülikooliga, tihedat koostööd: ta on Eesti Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudi nõukogu liige ja SA Eesti Maaülikooli Joosep Tootsi Fondi nõukogu esimees.
Varem on Maaülikooli aasta vilistlaseks valitud emeriitprofessor Olev Saveli, ettevõtjad Tanel-Taavi Bulitko, Aavo Mölder, Anu Hellenurme, Kalev Kreegipuu, Ahto Vili ja Juhan Särgava.
Täna, 9. novembril toimunud Eesti Maaülikooli akadeemilisel aktusel kuulutati maaülikooli aasta vilistlaseks Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo. Palju õnne!
Kujuta ette, et pärast pikka hooaega, kus oled oma põldudesse investeerinud tuhandeid eurosid ja lugematul hulgal töötunde, jõuab lõpuks kätte saagikoristuse esimene päev. Vili on küps, ilm soosib koristust ning kombain alustab tööd … kuid masin jääb seisma juba koristuse esimestel tundidel. Põld ootab, veokid seisavad tegevusetult ja kuivati töötab poolkoormusel või sootuks tühjalt. Mõnest tunnist saab päev, vahel isegi mitu päeva. Sel hetkel ei ole küsimus enam ainult remondiarves. Küsimus on selles, kui palju saaki võib ebasobiva ilma tõttu kaotsi minna, kui palju väärtuslikku koristusaega jääb kasutamata ning kui suureks kujuneb tegelik rahaline kahju pärast kogu aasta jooksul tehtud investeeringuid põllule.