Eesti Põllumeeste Keskliit uuris, kuidas on otsustatud maksta siseriiklikke toetusi ELi uutes liikmesriikides.
On arusaadav et inimesed, kes ei hooma põllumajandustootmise eripära ning ei tunne maailmas ja Euroopas toimivaid keerulisi toetussüsteeme, ei mõista ka põllumeeste nõudmisi.
Kõige lihtsam on ehk neist aru saada võrreldes meie situatsiooni naaberriikidega. Olgu siis ka siinkohal lisatud tabel, mis näitab, kuidas on otsustatud maksta siseriiklikke toetusi teistes Euroopa Liidu uutes liikmesriikides.
Tabel on koostatud teiste riikide põllumeeste organisatsioonidest ja põllumajandusministeeriumist saadud info baasil.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nagu tähelepanelik lugeja märkab puuduvad tabelist Eesti ja Küpros, kes uutest liikmesriikidest ainsatena on otsustanud siseriiklikke toetusi üldse mitte maksta. Eestile maksimaalselt lubatud maht 2015 aastal oleks olnud 23,013 miljonit eurot.
Kas see raha ka põllumeesteni jõuab, sõltub poliitilistest otsustest – eelkõige Vabariigi Valitsusest ja Riigikogust.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seotud lood
Küüslaugukasvataja Andres Voore kirjutab oma arvamusloos sellest, kuidas hävib elu maal, sest riigis valitseb totaalne ükskõiksus ja otsustajatest riigimehed ei taha vastutada ei oma tegude ega tegematajätmiste eest.
Täna kohtub riigikogu aseeseimees Helir-Valdor Seeder põllumeeste esindusorganisatsioonidega – Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajatega.
Põllumajanduse pindalatoetuste väljamaksmise hilinemine tekitaks mitme miljoni euro suuruse kahju ja külvaks segadust.
Eesti põllumajanduses on väetamisstrateegiad liikumas üha teadlikuma ja paindlikuma suuna poole. Yara on toonud turule uue väetise YaraMila® NPK 13-5-17, mille eesmärk on mitte ainult parandada saagikust, vaid ka muuta põllumeeste mõtteviisi väetamise ajastuse ja koguste osas.