Trükis „Mahepõllumajandus Eestis 2014“ annab eesti ja inglise keeles ülevaate mahepõllumajanduse arengust Eestis 2014. aasta lõpu seisuga. Ülevaatest selgub, et ligi 16% Eesti põllumajandusmaast majandatakse mahedalt.
Ülevaatest selgub, et:
· 2014. aastal oli Eestis mahepõllumajanduslikku maad 158 071 hektarit, mis moodustab ligi 16% kogu põllumajandusmaast. Lisaks oli kontrollitud 129 790 hektarit looduslikke korjealasid;
· maheettevõtted on aasta-aastalt suurenenud, nende keskmine mahepõllumajandusmaa pind oli 2014. aastal 103 hektarit, kusjuures kümne Eesti suurima maheettevõtte pindala ulatus üle 1000 hektari;
Artikkel jätkub pärast reklaami
· 2014. aastal oli Eestis mahepõllumajandusega tegelevaid ettevõtteid 1542 ja mahetoidu töötlemisega tegelevaid ettevõtteid 102. Mahetootjaid, kes tegelevad ka mahetöötlemisega, oli 44;
· Mahetoitlustamisest oli 2014. aasta lõpu seisuga Veterinaar- ja Toiduametit teavitanud 8 ettevõtet, kes pakuvad mahetoitu 12 lasteasutuses, ja 12 ettevõtet, kes pakuvad mahetoitu 14 muus toitlustuskohas.
Trükises on lisaks mahetootmise, -töötlemise ja -turustamise andmetele 2014. aasta kohta toodud lühiülevaade valdkonna õigusaktidest, mahetoodete märgistamise nõuetest, tootjate koolitamisest ja nõustamisest, valdkonna teadusuuringutest ja muust.
Ülevaate „Mahepõllumajandus Eestis 2014“ koostasid Airi Vetemaa ja Merit Mikk Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutusest, trükise andis välja Põllumajandusministeerium.
Seotud lood
Inimeste keskkonnateadlikkus on maailmas tõusuteel, lisaks soovitakse süüa heamaitselist toitu - need on põhilised ostuargumendid, mis mahetoidu müüki suurendavad.
Kuressaare turul on laupäeval sarja Minu köök turul raames maheliha grillimine ja barbecue küpsetamine.
Veel mõni aasta tagasi tähendas päikesepaneelide omamine sirgjoonelist äriloogikat: toodad elektrit, tarbid ise ning ülejäägi müüd hea hinnaga võrku. Täna on olukord energiaturul muutunud. Taastuvenergia tootmisvõimsusi on lisandunud omajagu ning päikeselistel tundidel tekib võrku suur ületootmine, mis surub börsihinna madalaks või isegi negatiivseks. Seetõttu on akusalvestid muutumas nii ehitus- kui ka põllumajandusettevõtete jaoks üheks olulisemaks investeeringuks energialahendustes.