Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga
Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.
„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“
Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav.
Alla 35-aastaste seas hinnatakse importtoiduainete osatähtsust suuremaks kui vanemate tarbijate hulgas. Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul tuleb pingutada, et Eesti toidu hindamine jõuaks ka noorteni. „Eesti toit on kvaliteetne ja kasvatatud heas keskkonnas. Seepärast peavad toidutootjad ja riik ühiselt pingutama Eesti toidu positiivse kuvandi nimel,“ sõnas Kruuse.
„Kodumaist toitu iseloomustab peamiselt harjumuspärane maitse ja värskus ning iga teine tarbija peab kodumaist toitu alati usaldusväärseks. Eestimaist päritolu tajutakse otsese viitena toidu tervislikkusele,“ rääkis TNS Emori uuringujuht Aivar Voog. „Kõige vähem seostatakse kodumaist toitu pika säilivusaja ja soodsa hinnaga.“
Toidukaupade esmakordsel ostmisel uurib pakendimärgistust alati või sageli üle poole ostjatest. Kõige sagedamini pööratakse tähelepanu geneetiliselt muundatud koostisosade, lisaainete ning küllastunud- ja transrasvhapete vältimisele. „Ligi seitse tarbijat kümnest üritab pakendimärgistust lugedes vältida midagi konkreetset toidu koostises. See on selge märk toiduainetööstusele, et pakkuda järjest enam tervislikumaid valikuid,“ sõnas Aivar Voog.
Uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“ viis Põllumajandusministeeriumi tellimusel läbi TNS EMOR.
Seotud lood
Aastaga on lipumärgi tuntus Eesti tarbijate seas kasvanud pea poole võrra, 52%-lt 75%-le, selgus täna avaldatud TNS EMORi uuringust. Lipumärk antakse tootele, mis on valmistatud Eestis ja eestimaalaste maitse-eelistusi ning traditsioone silmas pidades.
Üks seisakupäev võib maksta üle 30 000 euro: miks tasub kombain enne hooaega põhjalikult üle vaadata
Kui kombain seisab, ei seisa ainult masin, vaid kogu tootmisahel. Teraviljakombain ei ole lihtsalt üks masin paljude seas. Koristushooajal on see kogu tootmisprotsessi kõige kriitilisem lüli. Kui külv, taimekaitse ja väetamine jaotuvad kuude peale, siis saagi kättesaamine ja realiseerimine toimub sageli väga lühikese ajavahemiku jooksul – kõigest 2-4 nädalaga.
Enimloetud
3
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Viimased uudised
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Hetkel kuum
E-Piimast laekumata piimaraha on enam kui 1,2 miljonit eurot
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Põllumajandus esilehele