Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine peaks olema haruharv erand, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti.
„Väärtuslikule põllumajandusmaale ehitamine peaks olema viimane valik, sest see viib maa alatiseks kasutusest välja. Väärt põllumaa peab andma eelkõige toitu,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. Ta lisas, et väärtuslik põllumajandusmaa on praegu kaitsetu seetõttu, et õigusaktide tasandil pole see Eestis üheselt määratletud.
„Elamuehituses on praegu küll kõrgaeg möödas, kuid peame tegutsema ettevaatavalt,“ rääkis Lemetti ja lisas, et näiteks uue perioodi Euroopa Liidu vahendite abil suurte infrastruktuuriobjektide ehitamisel tuleb juba selgelt arvestada ka väärtusliku põllumajandusmaa säilitamise vajadusega.
Asekantsler Lemetti rääkis põllumeestele, et praegu valmistatakse Põllumajandusministeeriumis ette muudatusi maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduses. „Määratleme seaduses üheselt väärtusliku põllumajandusmaa mõiste ja tingimused selle kasutamiseks,“ selgitas Lemetti.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Illar Lemetti ettekande „Väärtuslik põllumaa peab andma toitu“ leiad
SIIT.
Seotud lood
Vaata möödunud reedel toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu aastakonverentsi „Põllumajandus suure poliitika tõmbetuultes“ fotosid.
Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Põllumaade turust ning riigimaade müügist, rendist ja võõrandamisest annab ülevaate Maa-ameti peadirektori kohusetäitja Raivo Vallner.
Scandagra Eesti tegevjuht Eigo Siimu asus ametisse selle aasta alguses, tuues põllumajandusse värske pilgu kaubanduse ja juhtimise maailmast. “Minu jaoks oli see täiesti uus sektor – aga mida kuu edasi, seda enam saan aru, kui tugev ja ühtehoidev on põllumeeste kogukond,“ ütleb Siimu ning lisab, et tegu on valdkonnaga, kus usaldus ja koostöö on kõige alus. ”Kui põllumehel läheb hästi, läheb hästi ka meil,“ sõnab ta.