Täna, 17. septembril Tallinnas, hotell Euroopa konverentsisaalis toimuval erametsanduse aastaseminaril „Puit energiaks 2014“ arutlevad puiduenergia teemal riigi, metsaomanike ja ettevõtjate esindajad.
Energiapoliitika kujundamise teema on oluline kliimamuutustest tulenevate riskide, kütuse tarnekindluse ja hinnatõusu kontekstis ning ülemaailmse konkurentsi tõttu fossiilsete kütuste pärast. Puitkütuse eelis lisaks keskkonnasõbralikkusele on see, et reeglina on tegu kodumaise toormega, mille kasutamine aitab vähendada sõltuvust energiakandjate impordist ning luua kodumaal töökohti. Lisaks püsib puidu hind (erinevalt nafta või gaasi hindadest) stabiilsena.
Madalakvaliteedilise puidu kasutamisest energia tootmiseks võidavad nii tarbijad, metsaomanikud kui ka riik tervikuna. Seetõttu on energiapoliitika kujundamise osapooled otsinud pidevalt võimalusi, et keskkonnasõbraliku kütuse varumist ja kasutamist omalt poolt hoogustada.
Seminaril arutlevad energiapuidu teemadel AS Toftan tegevjuht Martin Arula, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegilise planeerimise juht Madis Laaniste, Keskkonnaameti peadirektor Andres Onemar, AS Fortum Eesti tegevjuht Margo Külaots ja Arved Viirlaiu Põhja-Eesti Metsaühistu metsameister Margus Paesalu. Seminari moderaator on SA Erametsakeskus juhatuse liige Jaanus Aun. Seminari avab keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seminari ettekannetega saate tutvuda
SIIN.
Seotud lood
Sveitsis Brienzis lõppenud raiespordi maailmameistrivõistlustel võitsid Eesti sportlased kaks hõbemedalit.
Laiem huvi hübriidhaava vastu tekkis Eestis kümme-viisteist aastat tagasi, kui Soomes hakati haavapuidust uudse tehnoloogia järgi paberit tootma.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.