Norra võimaldab lõhekasvatajatel hoida suuremaid varusid ning viivitada väljapüügiga, et vähendada Venemaa kehtestatud sanktsioonide negatiivset mõju.
"Nende meetmetega anname tööstusele aega uute turgude leidmiseks," teatas Norra kalandusminister Elisabeth Aspaker eile tehtud avalduses.
Venemaa on suuruselt kolmas Norra lõhe importija, kes andis juulis enam kui 9% lõheekspordi tulust.
Teade kergitas täna börsil Norra lõhetootjate aktsiaid, mis Venemaa impordikeelu järel järsult langesid. Maailma suurima lõhekasvataja Marine Harvest ASA aktsia kerkis 2,3% 85,4 Norra kroonile ja Cermaq ASA ja Salmari aktsiad kerkisid 0,9%, vahendas agentuur Bloomberg.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Läinud nädalal kukkus lõhe hind kaladerivatiivide börsil Fish Pool eelnenud nädalaga võrreldes 9% 32,33 Norra kroonile kilost (3,9 eurot).
Seotud lood
AS Kihnu Kala sai Vene sanktsioonidest suurima põntsu, sest tarnis kogu sisseostetava räime ja kilu Venemaale ning Ukrainasse.
Kalatooteid müüva ettevõtte Eesti Traalpüügi Ühistu tegevjuhi Mauno Leppiku sõnul on Venemaa vastulöök väga suure mõjuga kõikidele ettevõtetele. „Ükski sanktsioon pole mitte kellelegi meeldiv. Ettevõtete elu see lihtsamaks ei tee,“ ütles ta.
Maisi kasvatamisel Eesti tingimustes on üheks suurimaks väljakutseks lühike vegetatsiooniperiood ja heitlik ilmastik ning seda eriti sügisel. Just seetõttu on väga varajased maisisordid muutunud üha olulisemaks valikuks tootjatele, kes hindavad kindlust, kvaliteeti ja paindlikkust. FAO 110–120 sordid pakuvad võimalust hajutada riske võrreldes hilisemate FAO 160–190 sortidega, mille potentsiaal ei pruugi igal aastal täielikult realiseeruda.